Muutuvate töökorraldusviiside tulemusena tuleb aina sagedamini ette, et osa tööajast veedetakse kontorist väljas ehk tehakse kaugtööd. Mida kaugtöötamine ettevõtja ja töötaja jaoks tegelikult tähendab ning kuidas see enda kasuks tööle panna?
Kaugtöö võimalikkus sõltub mõtteviisist, juhtimisest ja usaldusest
Üha enam oodatakse tööandjalt tööaja- ja kohapaindlikkust ehk teisisõnu võimalust töötada igalt poolt, näiteks kodust, suvilast, kohvikust jne. See paneb ettevõtted küsimuse ette, kuidas tööd korraldada, kuid seda ei tasu liiga keeruliseks mõelda. Kaugtöö rakendamise puhul on küsimus ennekõike mõtteviisis, juhtumiskultuuris ja usalduses. Kontoritöötajate puhul on oluline töö tulemus ja panus ettevõtte arengusse, mitte kontoris istutud tundide arv.
Tööandja ja töötaja usaldussuhte lakmuspaber
Kaugtöö paneb tööandja ja -võtja usaldussuhte proovile. See annab küll vabaduse täita ametikohustusi enda jaoks valitud ajal ja kohas, aga samas seab töötajale suuremad ootused ja vastutuse juhi silmis ning õpetab enesedistsipliini. Selline tööprotsess on hea indikaator, kuidas töösuhe toimib. Siinkohal tuleks silmas pidada, et kõigile kindlasti kaugtöö ei sobi ja paljud seda proovida ei soovigi.
Väljaspool kontorit töötamine ei tähenda vaba päeva. Juht peab suutma eesmärgistada oma alluvate tegevust nii, et see oleks kas ajaliselt või tegevuste alusel mõõdetav. Oluline on ka teiste töötajate teavitamine – kaugtööl olemisest tuleks teada anda oma kolleegidele ja vajadusel teha kohtumisi näiteks Skype’i või telefoni teel.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kaugtöö on võimalus olla kiire ja paindlik ning jõuda vähema ajaga rohkem.
Autor: Kaija Teemägi, Elisa personalijuht

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele