Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti tööandjad peaksid kasutama värbamisel rohkem sotsiaalmeediat
Vaid 3% Eestis töötavatest tudengitest on leidnud oma töö sotsiaalmeedia kaudu, samas kui vähemalt kord päevas kasutab Facebooki 83% ja Instagrami 48% tudengitest, selgus Brandemi korraldatud Eesti tudengite tööjõuturu uuringust.
Tudengite sotsiaalmeedia kanalite kasutamissagedusi analüüsides selgub, et kõige rohkem veedavad tudengid aega Facebookis (83% tudengitest vähemalt kord päevas), Instagramis (48%), Youtube’is (37%), Snapchatis (24%) ja Google+-s (24%). Sealjuures Facebooki ja Youtube’i ei kasuta tudengitest vastavalt vaid 3% ja 4% vastajatest.
Vähemalt kord nädalas kasutatavate kanalitena märgiti lisaks ära ka Pinterest (19% tudengitest), Twitter (16%), LinkedIn (16%), WhatsApp (16%), Viber (14%) ja Tumblr (10%). Vähekasutatavamad sotsiaalmeedia kanalid on eelkõige Kik (98% tudengitest ei kasuta), Odnoklassniki (97%), Vine (95%), VKontakte (90%) ja Tinder (90%).
„Sotsiaalmeedia on tänapäeval üks väga võimas vahend, mis võimaldab meil jõuda nendeni, kes aktiivselt tööportaalides tööpakkumisi ei vaata. Ka Brandemi praktika on näidanud, et enamik kandidaate kandideerib tänu sellele, et märkasid sotsiaalmeedias töökuulutust või selle reklaami. Sealt edasi on nad juba suunatud vastavale veebilehele, kus atraktiivne tööpakkumine neid ootab. Intervjuudel kandidaatidelt tagasisidet küsides jätab just uudne lähenemine töökuulutuse levitamisele väga positiivse mulje ettevõttest, näidates, et ettevõte on uuendustele suunitletud,” kommenteeris tudengite sotsiaalmeedia kasutamist Brandemi värbamisprojektide juht, Liisi Orlovski.
Uuringust selgus, et vaid 3% Eestis töötavatest tudengitest on leidnud oma töö sotsiaalmeedia kaudu
Peaaegu võrdselt on Eestis tööl käivate tudengite hulgas neid, kes leidsid oma praeguse töö kas tööportaalide (36%) või tutvuste kaudu (34%). Töö leidmise kanalitest kolmandal kohal on otsepakkumised ehk sihtotsing (18%).
„Laialt levinud praktika on otsida uusi meeskonnaliikmeid mõne tööportaali kaudu. Küll aga tabame me tööportaali kaudu eelkõige neid, kes tegelevad aktiivse tööotsinguga – neid on vaid ligikaudu 16% Eestis töötavatest inimestest. Kui soovime tähelepanu äratada ka nendes tudengites, kes ise aktiivselt tööd ei otsi, peame kasutama lisaks tööportaalidele ka teisi kanaleid,” ütles Brandemi tegevjuht Paavo Heil, „näiteks Facebook ja Instagram on võrrelduna sihtotsinguga palju laiema katvusega kanalid, mille kaudu oma kandidaatide valikut suurendada.”
2017. aasta veebruaris ja märtsis korraldas tööandja turundus- ja värbamisagentuur Brandem uuringu, milles osales 2389 üliõpilast üle kogu Eesti. 33% vastajatest õppis rakenduskõrghariduse, 32% bakalaureuseõppe ja 17% magistriõppe tasemel. Uuringust selgus, et 55% vastanutest käivad õpingute kõrvalt ka tööl. Lisaks sotsiaalmeedia kanalite kasutamise praktikatele selgitati uuringuga, millised on tudengite tööl käimise põhjused, eelistatud ja vähem eelistatud tööandjad, tööandja valiku kriteeriumid ja kandideerimisest loobumise põhjused.
Allikas: Brandem
Autor: Paavo Heil, Brandemi tegevjuht
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Miks makstakse personalivaldkonnas ühele 2000 ja teisele 5800 eurot?
5
Viimased uudised
Ortodontide enimteeniv kümnendik teenib kuus rohkem kui mediaanpalgal töötaja aastaga!
Miks makstakse personalivaldkonnas ühele 2000 ja teisele 5800 eurot?
Üritused
Hetkel kuum
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele