Populaarne eriala, mis tagab tippjuhi palga

Eestis lennujuhtidele tööd ja koolitust pakkuva EANS-i esindaja Ere Keerig-Kont nentis, et palga edetabelis figureerib tihti ka lennujuhi amet, kus on võimalik ainuüksi esimesel iseseisval tööaastal teenida keskmiselt 32 000 eurot aastas (ligi 2700 eurot kuus). 

„Sealjuures on teisel aastal ametikohal töötades aastapalk juba ligi 38 000 eurot, kolmandal 44 000 eurot ning olenevalt inimese enda initsiatiivist ja panusest ka rohkem. Lisaks tavapärastele soodustusetele, nagu seda on sporditoetus ja eraeluliste sündmuste toetused, on lennujuhtidel võimalus ettevõtte ruumides massööriteenust kasutada, jõusaalis käia jne,” rääkis Keerig-Kont. Töökeskkonda puudutavate hüvede kõrval panustatakse aina enam ka inimese arengusse, tervisesse ja teadlikkuse tõstmisesse. 

„Enam kui 13 000 töötaja brutotöötasu analüüsi kohaselt on enim teenivate juhtide brutopalga piir Eestis 3000 eurot – 90% juhtidest teenib vähem, 10% rohkem. Valgekraedel, kelleks on nii tipp- kui ka keskastme spetsialistid, esmatasandi juhid kui ka ametnikud, on esimese 10% sekka jõudmiseks vaja teenida 1900-eurost kuupalka. Seega on üle 3200 euro tõusev lennujuhi palk tugevalt üle Eestis keskmise palgataseme ja kuulub pigem enimteenivate ametite sekka,” lisas tööportaali esindaja Auväärt. 

Suur palk on hea küll, aga...

Kuigi palk on loomulikult oluline ja paljudele töötajatele suur motivaator, soovitavad Eesti suurima tööportaali ja ka lennujuhtide esindajad tegelikult siiski ametit ja eriala valides palgaootusest kaugemale vaadata ja arvestada sellega, et suure tõenäosusega hakkab automatiseerimine kaotama paljusid ametikohti ja vajadus ümberõppele kasvab märkimisväärselt. 

„Aeg, kus tegime endale selgeks ühe kindla ameti ja töötasime seal terve elu, hakkab mööduma, kuna tehnoloogia areng muudab töökohti ühest põlvkonnast kiiremini. Eri uuringute järgi on hinnatud, et järgmise kahekümne aastaga kaob umbes pool tänaseid ametikohti. Ennustatakse, et niisugune suundumus ei suurenda aga tööpuudust, kuna tehnoloogia arenguga käib käsikäes ka uute töökohtade loomine. Tööturul osalejatel tasub siit järeldada, et vajadus teadmisi ja oskusi pidevalt arendada ja juurde õppida tulevikus kasvab,” tõdes Auväärt.

Ere Keerig-Konti sõnul pole suurt tähelepanu nõudvas lennujuhtimise valdkonnas vaja veel niipea inimeste robotitega asendamist karta, kuid ta tõdes, et ka lennujuhi karjäär ei tähenda ainult väljaõppe läbimist ja siis lennujuhtimispuldis töötamist. Tehnoloogiad muutuvad, mistõttu peavad inimesed oma teadmisi pidevalt arendama. „Ka lennujuhtidelt ootame inimese enda huvi ja sobivuse korral panustamist sektori arengusse laiemalt – meil on pidevalt käimas palju Eesti-siseseid ja üle-Euroopalisi projekte, kuhu lennujuhte kaasatakse,” sõnas Keerig-Kont.

Autor: Elis Mäeots, EANS kommunikatsioonispetsialist