Kaugtöö kui elustiil

Eelkõige neile, kes saavad oma töö digimaailma üle kolida ehk oma tööd n-ö lennukisse kaasa võtta ja teise riiki üle kolida. Samas ei tohiks siin seada liiga kitsaid piire – neid loovad tihti inimesed (või riigid) kunstlikult ise. Muidugi on eelis neil, kel taskus mõne riigi pass, mis võimaldab probleemivabalt reisida ja maailmas ringi liikuda (vt maailma „võimsaim” pass), samuti on töid, mis nõuavad vastavaid kutsetunnistusi (nt arstid) ja mida ei ole nii lihtne riigist riiki kolida. Peamiselt sõltub kõik aga sinu oskustest: kui saad iseseisvalt hakkama, oskad ennast ja oma tööd juhtida ja sul on side koduse tiimiga, siis on ka kaugtöö täiesti tehtav.

Millest riigist riiki rändajad enim puudust tunnevad ja mida hindavad?

Väga oluline on teiste „kaasreisijatega” kogemusi jagada  – life  hacking ja skill hacking aitavad uues keskkonnas kiiremini kohaneda ja hakkama saada. Puudust on olnud kaugtöölisi abistavatest infokeskkondadest, kuid ka need on juba tekkimas.

Millal on parim aeg rändleva tööga alustada?

Ühelt poolt siis, kui oled juba elukogenum ja sul on kogunenud vahendeid, mis võimaldavad sul  mugavalt reisida. Teisalt näitab kogemus, et kui kasvavad sissetulekud, siis kasvavad ka kohustused (pangalaenud, perekond). Seega on lihtsam alustada siis, kui pole kogunenud veel liiga palju pagasit (otseses ja kaudses mõttes). Pidev rändamine õpetab toime tulema vähemate asjadega.

Mis on kõige populaarsemad asukohad maailmas, kuhu koondutakse?

Need asukohad on muutuvad, väga palju mõjutab ka soodne elu- ja töökeskkond (näiteks Kolumbia, mis varem seostus peamiselt narkokartellidega, on muutunud väga populaarseks start-up’ide keskuseks). Lisaks mõjutavad ka poliitiline olukord ja ühiskondlikud sündmused inimesi väga tugevalt. Liigutakse sinna, kus on parem elu.

Põneva idee käis välja Sten Tamkivi: kui inimene kaotab töö, peaks valitsus andma talle pigem mobiilse elu vautšeri, mitte toetusraha.