Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
IT- sektori komistuskivi on poolikud spetsialistid
IT-sektori tööjõuturu peamine murekoht on n-ö poolikud spetsialistid ehk pooleli jäänud haridusteega üliõpilased. Samas nõuab ettevõtluskeskkond üha enam kombineeritud kompetentsiga töötajaid. Üks võimalus on omandada neid teadmisi suuremates IT-teenuseid osutavates ettevõtetes.
Telia töökohateenuste osakonna juhi Martin Tanni sõnul elu lihtsalt neelab IT-valdkonda sisenejaid endasse. „Koolitee jäetakse pooleli ja hiljem ei leita võimalust seda lõpetada. Samas on nende palgasoov üle Eesti keskmise,” lausus Tann. Fontese personaliotsingu juht Eva Lelumees lisas, et kuna konkurents IT-sektori tööjõuturul on meeletult tihe, panevad ettevõtted noortele silma peale juba gümnaasiumi lõpus, kutsudes neid ettevõtte suveakadeemiatesse või laagritesse. „On tore, et ettevõtted soovivad noori kohe endaga siduda, ent kui nooruk satub firmasse, kus igapäevane tööelu hakkab kohe pihta, jääb akadeemiline haridus paratamatult tagaplaanile,” lausus Lelumees.
Noore edasine areng sõltub seejärel suuresti ettevõttest, kuhu ta satub. „Kui satutakse suurde ettevõttesse, kus on võimalik töö käigus areneda, ja ettevõte panustab ka inimese enesearengusse, siis leitakse motivatsiooni ja võimalusi ka edasiseks arenguks. Keerulisem on väikeste ettevõtetega. Näiteks kui noor satub väiksemasse tarkvaraarendajate punti, kus päevast päeva läheb vaja vaid üht laadi teadmisi, siis tihtilugu need teadmised talle ka elu lõpuni jäävad,” nentis Lelumees. Ta soovitas töökohta valides mõelda ka oma arengule ja tööturul konkurentsis püsimisele. Tänapäeva ettevõtluskeskkonnas on üha rohkem vaja teadmisi ja oskusi ka erinevatelt erialadelt. „Näiteks tarkvaraarendajad peaksid aru saama ka ärist laiemalt või finantskontrollerid omama IT-projektide juhtimise oskusi. Sellist erialast kombinatsiooni omavad inimesed on tikutulega tagaotsitavad,” lausus Lelumees.
Ajapuudus takistab arengut
Telia töökohateenuste osakonna juhi sõnul jääb areng tihtipeale aja taha ehk ettevõtted ei võimalda inimestele aega koolis käia või muul viisil end täiendada. „Ettevõtte seisukohalt on alati kaval pakkuda võimalust areneda, kuna see toob kasu tervele ettevõttele – töötajad omandavad uusi teadmisi, on eluga rohkem rahul ja tänu sellele motiveeritud ka tööl endast maksimumi andma,” möönis Tann.
Telias proovitakse pidevalt motiveerida noori kooliteed lõpetama, pakutakse erinevaid koolitusi ja sertifitseerimisvõimalusi, et spetsialistide silmaringi arendada ning neid tasemel hoida. „Lisaks paneme rõhku võimalikult laia ampluaaga spetsialistide kaasamisele, et katta ära kõikvõimalikke murekohti nii ettevõttes sees kui ka klientide juures. Meil on olemas laia taustaga spetsialistid, aga ka väga spetsiifiliste oskuste ja teadmistega spetsialistid,” selgitas Tann. Tema sõnul mängib IT-valdkonnas üha rohkem rolli see, et klient saaks kõik vajadused kompaktselt rahuldada ühe teenusepakkuja juures ega peaks oma muredega mööda linna ringi jooksma. „Mida rohkemate eriilmeliste projektidega saab IT-spetsialist töötada või oma panust projektidesse anda, seda tugevam spetsialist sellest inimesest kasvab,” möönis Tann.
IT-teenuse sisseostmine on kasvav trend
Tann nentis, et kuna paljud ettevõtted ei taha kvalifikatsioonis järeleandmisi teha, toob see lauale teatavad raskused uute inimeste värbamisel. Kõige enam puudutab see väiksemaid ettevõtteid. Paratamatult ei suuda nad konkureerida suurettevõtetega, kus pakutakse lisaks palgale ka muid motivatsioonipakette, näiteks enesetäiendusvõimalusi ja mitmekülgseid projekte, kus IT-spetsialist saab töö käigus omandada uusi teadmisi, mida koolipingis õppida ei saa.
„Tihtilugu tulebki siis palgata nn poolik spetsialist, kes tegelikkuses ettevõtte vajadusi ei rahulda. IT-valdkond on niivõrd kiiresti arenev, et töötajaid peab pidevalt koolitama ja masinaparki uuendama, mis nõuab aga suuri investeeringuid,” selgitas Tann, tõstatades küsimuse, kas alati ongi vaja inimest palgata, kui võib vajamineva funktsionaalsuse teenusena sisse osta. Telia töökohateenuste osakonna juhi sõnul on IT-osakonna värbamise asemel just IT-teenuse sisseostmine kasvav trend. „Väikse IT-meeskonnaga ettevõtted ei jõua kiiresti arenevas sektoris kõigi vajalike teadmiste-kogemustega tempos püsida,” nentis Tann.
Eesti üks suurimaid apteegikette, Südameapteek, loobus oma IT-osakonnast möödunud aastal. Südameapteegi arendusjuhi Kristjan Kilbi sõnul nõudsid uued arendatavad rakendused kaasaegset serverite klastrit ja turvalist sisevõrku, mida ettevõttel ei olnud. „Alternatiiv oleks olnud investeerida riistvarasse ja palgata IT-valdkonna spetsialistid, kuid leidsime võimaluse rahuldada vajadused teenusena – riistvara on renditud laiendatavas mahus, serverite võrgu ja arvutipargi toimimise eest hoolitsevad erinevad spetsialistid ning tagatakse ka rakenduste ja andmete kaitse ja säilimine,” selgitas Kilp.
Ta lisas, et soetatud teenuse peamine eelis on paindlikkus, kuna ressursside vajadused on pidevalt muutumas nii riistvara kui tugiteenuste osas. „Meil on serveripargis näiteks Exchange, Linux ja MS-serverid, mida haldavad erinevad spetsialistid. Lisaks võrgu ja kontori arvutipargi haldus ning ka arendusprojektide raames on aeg-ajalt suurenenud vajadus spetsialistide panuse järele,” lausus Kilp, nentides, et seda kõike endale töötajatena võimaldada oleks ettevõttele liigselt kulukas, et mitte öelda võimatu.
Nii Tann kui Kilp soovitavad enne IT-osakonna laiendamist ja uute töötajate värbamist hoolikalt mõelda, milline lahendus on ettevõttele kõige optimaalsem. „Loomulikult võib ettevõtte oma IT-osakond end ka õigustada, kuid üha enam on kulu- ja ajaefektiivsem osta vajalik teenus sisse valdkonna tipptegijatelt,” lausus Tann.
Allikas: Optimist Public
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
Kasutatava renditööjõu kulu oli üle kolme korra suurem kui ettevõtte enda tööjõukulu
Üritused
Hetkel kuum
OÜ-tamine võib nüüd tuua kriminaalasja. “Nii suur palk küll olla ei saanud, järelikult pidi olema dividend“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele