Noored väärtustavad praktikat ja õpipoisiõpet, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu läbi viidud küsitlusest. Teist aastat järjest leidis ligi 90% küsitlusele vastanud noortest, et praktikal on õppetöös oluline roll. Samuti soovivad õppurid endiselt praktika osakaalu suurendamist õppetöös ning kõige enam tunnevad selleks vajadust ülikoolides õppivad tudengid.
Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entsoni hinnangul on rõõmustamist väärt, et noored peavad praktikat oluliseks. „Praktika annab võimaluse lihvida koolis kogutud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas. Tulevaste spetsialistide ettevalmistamisel on praktikal väga oluline roll ja on tore, et noored seda mõistavad,” ütleb Entson. „Samuti rõõmustab, et praktikakoha leidmisel on noored ise agaramaks muutunud,” lisas Entson.
Vastanutest 60% eelistaks õppevormi, kus enamik õppetööst toimuks praktilise tööna ehk töökohapõhises õppes. See tähendab, et enam kui poolel vastanud noortest on huvi proovida sellist õppevormi, kus suur osa õppetööst toimub tööandja juures.
Eelmise aastaga võrreldes on noorte arvates muutunud kergemaks praktikakoha leidmine – vähem noori pidas seda väga keeruliseks või pigem keeruliseks. Samuti on aastaga vähenenud noorte ootus, et kool abistaks praktikakoha leidmisel.
Aastataguse küsitlusega võrreldes on kasvanud Eesti õppurite teadlikkus õpipoisiõppest ehk töökohapõhisest õppest. Vastajate seas on aastaga suurenenud ka õpipoisiõppes osalenute protsent, mis näitab, et töökohapõhine õpe on muutumas populaarsemaks.
Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud küsitlusele vastas 512 inimest, kelle hulgas olid põhikoolide, gümnaasiumide, kutseõppeasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppurid. Küsitlus korraldati programmi PRÕM toetava tegevuse 8.2 „Praktilise õppe tähtsustamine ühiskonnas” raames. Küsitluse korraldamist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, haridus- ja teadusministeerium ning Eesti Tööandjate Keskliit.
Täismahus analüüsi leiate
SIIT.
Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.