Mark Twain on öelnud, et elus edukaks saamiseks on vaja kahte asja: võhiklikkust ja enesekindlust. Sellega seoses meenub mulle ühe tuntud suurettevõtja seminaril väljakäidud mõte, et ettevõtte asutajate seas peab kindlasti olema üks enesekindel diletant ja et uue äriga alustamisel ei tohi äriplaan olla liiga põhjalik, sest vastasel korral oled sa juba üle mõelnud ja tapnud oma ambitsioonikad plaanid keerulise ja sageli pessimistliku analüüsiga.
Üks meeste-naiste palgalõhe põhjuseid on meeste keskmisest kõrgem enesekindlus töövestlustel, kus sõlmitakse esmased palgakokkulepped.
  • Üks meeste-naiste palgalõhe põhjuseid on meeste keskmisest kõrgem enesekindlus töövestlustel, kus sõlmitakse esmased palgakokkulepped.
  • Foto: pixabay.com
Enesekindlus on Lääne kultuuriruumis hinnatud omadus ja globaalselt on selle kõige suuremaks eksportööriks erinevate eneseabiõpikute ja motivatsioonikoolituste vahendusel loomulikult USA. Ka meil seostatakse edukust enesekindlusega ja usutakse, et selle kasvatamine endas lahendab paljud karjääri- ja suhtealased probleemid.
Uurimused näitavad, et kõrge enesekindluse kiidulaul on lühikeses perspektiivis sageli mažoorne: kõrgem edutamisvõimalus, meestel rohkem lööki naissoo esindajate seas, suurem tõenäosus kaubelda palgaläbirääkimistel endale parem palk välja jne. Enesekindlust tajutakse väärtusena, sest seda seostatakse alateadlikult kompetentsi ja võimekusena. Selle seose teadvustamine annab võimaluse oma auditooriumiga edukalt manipuleerida. Pikas perspektiivis on siiski raske oma mitteoskamist või väheseid võimeid kõrge enesekindlusega looritada. Üks mu klient ütles kunagi pärast vestlusi juhikandidaatidega: on inimesi, kes näivad rohkem, kui nad tegelikult on, ja on inimesi, kes on rohkem, kui nad näivad. Kõik algab ju tegelikult küsimusest, kas mu usk enda võimetesse ja suutlikkusse on ikka adekvaatne või liialt optimistlik.
Enesetaju uuringutega tegelevad psühholoogid on avastanud huvitava tajuvildakuse. Nimelt, kui inimestel paluti hinnata oma autosõiduoskust, huumorimeelt, suhtlemisoskust, viisipidamist või muud oskust, kaldusid vastajad hindama ennast keskmisest inimesest tublimaks. Ent kui vastajate käest küsiti, kas antud tajuvildakus kehtib ka nende puhul, arvas ligi 80% inimestest, et pigem mitte.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele