Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kui annad töötajaile kriitilist tagasisidet
Tagasiside andmine on paljudele juhtidele üks raskemaid ülesandeid – nad teavad hästi, et peavad jääma ehedaks ja ausaks, samal ajal ka kaastundlikuks ja sõbralikuks. Teadmata töötajate personaalset reaktsiooni konkreetsele tagasisidele, peab juht olema nii osavõtlik, tähelepanelik kui ka täielikult kaasatud tagasiside andmise protsessi. Vastasel juhul võib töötaja tunda end eemaletõugatuna ja segaduses, mis omakorda mõjutab tema produktiivsust ja pühendumust tööl.
Positiivne töökultuur on elulise tähtsusega igas kontoris. Amy Edmondsoni uurimistöö näitab, et just empaatia ja kaastunne töö juures loovad aluse toetatud keskkonnaks, kus inimesed tunnevad end ka psüühiliselt turvalisena. Sellist laadi turvalisus ei anna töötajatele ainult võimalust oma tegelikke tundeid ja arvamusi väljendada, vaid loob pinnase ka eksperimenteerimiseks – üheks innovatsiooni kriitilisemaks alustalaks. On selge, et avatus ja sõbralik keskkond mängivad igas organisatsioonis vajalikku rolli, ometi on just konkreetse tagasiside haavatav andmine see, mis juhi – töötaja vahelise suhte lähedasemaks ja sügavamaks muudab.
Me teame hästi tagasiside andmise kuldreegleid, et ole hea kuulaja ja lase töötajal rääkida ning kiida alati rohkem kui kritiseerid, kuid ei oska tähelepanu pöörata oma mitteverbaalsele suhtlusstiilile, mis tegelikult kogu protsessi alateadlikul tasandil suunab. Uuringud näitavad, et me registreerime end ümbritsevate inimeste tunded ja emotsioonid läbi iseenda keha ehk teadvustame kõike, mis meie ümber toimub. Huvitav on see, et kui keegi meie läheduses naeratab, aktiveeruvad ka meie näos olevad naerulihased – isegi kui me otseselt seda inimest ei näe. Seetõttu on naeratus oluline isegi telefoni teel tagasiside andes, kus me energeetiliselt teise inimese näoilmeid tajume.
Teine viis, kuidas end ümbritsevate inimeste emotsioone tunnetada, on läbi nende silmade ehk nende hinge peegli. Silmside on esimene asi, mis paneb meid võõra inimesega end turvaliselt või hoopis ebaturvaliselt tundma. See on number üks mittesõnaline aspekt, mis tekitab kahe inimese vahel äratundmise. Seepärast on ka tagasiside andmisel vajalik säilitada silmside kuni kohtumise lõpuni. Me kõik oleme kogenud juhte, kes iseenda ebamugavuse tõttu silmad maha löövad ning etteheited ja kiitused üksteise järel maha loevad. See ei loo mitte mingit personaalset avatust ning blokeerib ära ka töötaja igasuguse kaastunde ja mõistmise.
Hääletoon on samuti võimas signaalide saatja – ka kriitilise tagasiside andmisel peaks juht säilitama pehmet ja sõbralikku tooni. Väidetavalt toob iga kõrgendatud heli või hääletooni tõusmine paljudes inimestel pinnale fight-or-flight-reaktsiooni ehk häirekella. Selline reaktsioon ei lase meil enam avatult tagasisidele keskenduda, vaid viib mõtted kohe ebameeldivast olukorrast põgenemisele.
Osal juhtidel on kombeks kõnetada oma töötajaid n-ö rind püsti, käed kõhu peal risti. Selline kehahoid vähendab töötaja ja juhi vahelist üksteisemõistmist, sest saadab alateadlikult juba ohusignaale. Ka tagasiside andmisel, kus juhil on niigi suur mõjuvõim töötaja üle, tuleks juhil võtta võimalikult vähedomineeriv asend: ristamata oma käsi ja jalgu, pidevalt noogutades ja naeratades.
Kõige olulisem soovitus on siiski olla võimalikult ehe ja haavatav. Meenuta, kuidas sa ise tunned end olukordades, kus inimesed üritavad mängida kedagi, kes nad tegelikult ei ole. Tõenäoliselt tunned ennast petetu ja manipuleerituna? Standfordi Ülikoolis toimunud uuring näitab isegi, et ebaautentse inimese läheduses tõuseb ka kõrvaliste inimeste vererõhk.
Kui me oskame juhtidena näha tagasiside andmist kui võimalust luua avatud jutuajamine ja õppida oma töötajaid paremini tundma, siis oskame jääda kaastundlikuks ka töötajate inimlike külgede vastu. Me tihtipeale ei tea, mis põhjustab töötajate tööpanuse langust, see võib olla lähedase inimese surm, väikese lapse pärast magamata ööd, lahutus, terviseprobleemid jne. Seetõttu on vaja olla empaatiline ka olukordades, kus ego selgesõnaliselt pasundab, et tegemist on lihtsalt laisa, organiseerimatu ja oskamatu alluvaga. Vaid haavatav ja turvaline keskkond juhi poolt annab töötajale võimaluse jagada tegelikke põhjuseid, miks ta oma tööülesannetele niivõrd ei pühendu, mis omakorda pakub võimaluse olukorrale ka lahendus leida.
Pidades juhina meeles, et sa ei tea tegelikult paljusid asju oma töötajate eludest ega saa seega neid iseenesestmõistetavana võtta, on sul palju kergem olla ka kaastundlik ja mõistvam neile tagasisidet andes.
Allikas: Motivaator.ee blogi
Autor: Kathleen Pajumaa, Motivaator
Hetkel kuum
Enimloetud
1
4
Viimased uudised
Miks makstakse personalivaldkonnas ühele 2000 ja teisele 5800 eurot?
Üritused
Hetkel kuum
“Tropptöötajatele pole palka vaja,” põrutab Janek Mäggi värvikas arvamusloos, nimetades kontoritöötajaid rottideks, kellele tuleks anda mürki, mitte jõusööta.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele