AKI saatis ministeeriumitele ettepaneku luua õiguslik alus töötajate joobe kontrollimiseks

Rootsi maksevahendaja Klarna võtab kasutusele pistelised alko- ja narkotestid, viidates vajadusele tagada kõrged usaldus- ja turvanõuded. Eesti seaduste kohaselt on tööandjal õigus kontrollida töötajate joobeseisundit, kuid protsess peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse ja terviseandmete töötlemise reeglitega.

Joobeseisundis töötaja kõrvaldamisel töölt peab tööandja arvestama nii töötervishoiu ja tööohutusega kui ka isikuandmete kaitsmise põhimõtetega.

Tööinspektsiooni küsimuste rubriigis tunneb tööandja huvi, mida ta saab ette võtta, kui töötaja tuleb tööle ebakaines olekus, kuid keeldub alkomeetrisse puhumast ja arsti juurde minemast.

Lugeja küsib tööinspektsioonilt, kas ta võib tööandjana nõuda töötajalt alkoholijoobe kontrolli läbimist alkomeetriga, kui töötajal on joobe tunnuseid.

Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.