AKI saatis ministeeriumitele ettepaneku luua õiguslik alus töötajate joobe kontrollimiseks

Rootsi maksevahendaja Klarna võtab kasutusele pistelised alko- ja narkotestid, viidates vajadusele tagada kõrged usaldus- ja turvanõuded. Eesti seaduste kohaselt on tööandjal õigus kontrollida töötajate joobeseisundit, kuid protsess peab olema kooskõlas isikuandmete kaitse ja terviseandmete töötlemise reeglitega.

Joobeseisundis töötaja kõrvaldamisel töölt peab tööandja arvestama nii töötervishoiu ja tööohutusega kui ka isikuandmete kaitsmise põhimõtetega.

Tööinspektsiooni küsimuste rubriigis tunneb tööandja huvi, mida ta saab ette võtta, kui töötaja tuleb tööle ebakaines olekus, kuid keeldub alkomeetrisse puhumast ja arsti juurde minemast.

Lugeja küsib tööinspektsioonilt, kas ta võib tööandjana nõuda töötajalt alkoholijoobe kontrolli läbimist alkomeetriga, kui töötajal on joobe tunnuseid.

Rohepööre on muutunud justkui kohustuslikuks märksõnaks. Mis saab aga siis, kui keskkonnasäästlik lahendus tähendab, et keegi peab iga päev tassima kümneid kilosid rohkem või töötama tingimustes, mis ei ole enam inimlikud? “Päris jätkusuutlikkus ei saa tulla inimese tervise arvelt. Küsimus pole üksnes selles, kuidas vähendada jalajälge, vaid selles, kelle õlgadele ülesanne päriselt pannakse,” ütleb Saku Lätte turundusjuht Airi Freimuth.