3 oktoober 2017

Personalijuht hoiatab: Facebook võib sind tööst ilma jätta

Foto: SHRM

Tele2 personalijuht Helena Evert räägib, et värbajad vaatavad järjest enam kandideeriva inimese sotsiaalmeedia profiili, ja hoiatab asjade eest, mida ei tohiks mingil juhul postitada.

Seadus tõepoolest ei keela koguda töölesoovija kohta infot avalikest allikatest, mille alla kuulub ka avalikult ligipääsetav sotsiaalmeedia konto. Oluline on aga, et töölesoovijat tuleb kogutud infost teavitada, et ta saaks vajadusel infot täpsustada või kommenteerida.

Andmete kogumisel peab tööandja alati eelnevalt hindama, kas andmed on ikka tõesti valiku tegemiseks vajalikud (eesmärgipärasuse nõue) ja kas tingimata sellises ulatuses (minimaalsuse nõue).

Vaata lähemalt Andmekaitse Inspektsiooni juhend „Isikuandmete töötlemine töösuhetes” lk 31 „Kandidaadi kohta andmete kogumine avalikest allikatest”.

Helena Everti sõnul ei keela Eesti seadused tööandjal uurida kandidaadi tausta avalikest allikatest nagu sotsiaalmeedia. „Kui seda tehakse, siis peaks ka inimest andmete kogumisest teavitama,” ütles Evert.

„Sotsiaalmeedia kanalitest kasutavad värbajad inimeste leidmiseks peamiselt LinkedIni. Facebook, Twitter, Instagram ja muud sotsiaalmeedia kanalid aga kujundavad esmamulje inimese väärtustest ja võimalikust sobivusest ettevõttega. Kui siin on ebakõlad, siis võib see töökoha leidmisel saatuslikuks saada,” ütles Evert.

„Isegi kui inimese profiil on privaatne, tasub postitamisel arvestada, et konto omanikul puudub tegelikult kontroll, kes või mida tema piltide ja sissekannetega teeb,” lisas Evert.

Asjad, mida ei tohiks suhtlusmeedia kontodele mingil juhul postitada

Helena Everti sõnul peetakse järjest rohkem tööintervjuusid arvuti vahendusel, mitte silmast silma. „Sellisel puhul on informatsioon tahes-tahtmata veidi poolik ning sotsiaalmeediast tekkinud mulje võib taustuuringu tegemisel kaalukeeleks saada,” lisas Evert.

1. Tööandjat halvustav jutt

Nagu tööintervjuul, ei tasu oma praegust või eelmist tööandjat halvustada ka internetis. Tulevane tööandja vaatab, et kui oled valmis praegust ülemust avalikult solvama, mis takistab seda tegemast siis järgmisega.

Tööandja halvustamine ei tähenda ainult teksti, vaid ka näiteks ebasobivate piltide postitamist, laikimist ja jagamist. Näiteks n-ö naljapildid, kus on läbi huumori viidatud, kui nõme on tööandja või ülemus. Ka sellised kahemõttelised postitused jäävad silma, sest igas naljas on terake tõtt.

2. Solvavad kommentaarid

Rünnakud rassi, soo, religiooni või mis tahes muu rühma kohta on täiesti kohatud. Inimene esindab internetis ka oma ettevõtet ja keegi ei soovi, et firma töötaja teeks sotsiaalmeedias näiteks rassistlikke kommentaare.

3. Sündsusetud fotod

Lihtsalt ära postita pilte, mida sa ei taha, et ülemus või vanemad näevad, ka mitte privaatsele kontole. See ei tähenda, et pead esinema kellegi teisena, kuid pigem pane üles materjale, mis ei kujuta sind reede õhtul uduse pilguga baarist väljumas, vaid näitavad sinu väärtusi positiivsest küljest – näiteks hobisid.

Autor: Helena Evert, personalijuht

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700