Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sisekliima muutmine kui kollektiivne pingutus
Pingeid ja paksu õhku on aeg-ajalt igas organisatsioonis. See on nagu ilm - mõni päev on ilusam ja päikesepaistelisem, teinekord sajab vihma ja kisub tormiks. Mõni kord läheb temperatuur nii kuumaks, et ei lase olla, ning vahel on õhustik nii jäine, et iga liigutus tundub ülearuse pingutusena. Küsimus on, mis tüüpi päevad meeskonnas ülekaalus on?
Kui organisatsiooni sisekliima poolest saab paralleele tuua aasta otsa kestva kehva suusailmaga, siis on põhjust tegutseda. Hea uudis on see, et erinevalt ilmast on inimeste võimuses organisatsiooni või meeskonna sisekliimat hea tahtmise korral muuta.
Tööinimestena veedame vahel kuni poole ärkvelolekuajast koos oma kaastöötajatega. Kehv läbisaamine meeskonnakaaslaste või juhiga on emotsionaalselt kurnav, mis tähendab seda, et suur osa energiast läheb hoopis tunnetega toimetuleku peale, mitte oma tööülesannetele või näiteks veel vähem uute heade ideede genereerimisele. Iseenesest ei taga hea õhkkond otseselt paremat töösooritust, küll aga takistab halb sisekliima edu saavutamast.
Heade suhete korral on just töökaaslased need, kes ulatavad õigel hetkel abikäe ja aitavad n-ö august välja ronida, samas kui kääriva õhkkonna puhul peab igaüks ise vaatama, kuidas hakkama saab. Ma ei ole siiani kohanud inimest, kes sooviks töötada kohas, kus omavahelised suhted on kehvad. Samas kurb on näha seda, kuidas ja kui kiiresti inimesed ebamugava olukorraga ära harjuvad ning hakkavad seda normaalseks pidama, märkamata, kui palju kurja see tegelikult neile endale, aga ka organisatsiooni eesmärkide saavutamisele tekitab.
Eesmärkide saavutamise nimel ei tee koostööd mitte ametikohad, vaid inimesed, ja see, kuidas seda tehakse, sõltub omavahelistest kokkulepetest ja suhetest. Ja just kriitilistel ja kiiretel hetkedel on väga vajalik, et meeskonna koostöö toimiks võimalikult sujuvalt. Kusjuures enamasti on rasketel aegadel väljakutsete lahendamise võtmeteguriks just meeskonnas või organisatsioonis valitsev meelsus.
Sisekliima on käega katsumatu ja kuna ei ole ühtset retsepti, kuidas seda parandada, siis selle muutmine või teadlik kujundamine ei ole sageli just kerge ülesanne. Üks võimalus on mõningate ühekordsete ettevõtmistega n-ö tuba tuulutada ehk anda inimestele võimalus natuke mitteametlikus õhkkonnas üksteist taasleida või uute inimeste korral paremini tundma õppida. Üldiselt see laiemas pildis siiski pikaajalist muutust meeskonna igapäevasesse atmosfääri ei too. Samas läbimõeldud plaani ja inimeste hea tahte korral on võimalik juhtida tiimi ka püsivamalt parema õhkkonna poole.
Paraku ei piisa ühe inimese soovist või tahtmisest sisekliimat parandada. Seda ei saa keegi ainuisikuliselt teha, vaid kuna sisekliima on kollektiivne atmosfäär, peab selle kujundamine samuti olema kollektiivne pingutus. Igas organisatsioonis peavad inimesed ise välja mõtlema ja ütlema, milline lahendus neile sobib.
Kuigi üht ja õiget lahendust sisemise õhkkonna parandamiseks ei ole, saab siiski anda mõne tähise, mis juhatavad otseteed muutuse tekitamiseni. Muutuse tekitamiseks on vaja kolme elementi: inimeste rahulolematust olemasoleva olukorraga, selget visiooni paremast tulevikust ja realistlikke (esimesi) samme sel teekonnal. Üldjuhul hakkab asi liikuma õiges suunas, kui inimesed saavad aru, et nemad ise on selle õhkkonna loojad, mitte kaasalohisevad ohvrid.
Autor: Hanna Jõgi, PersonaliDisain OÜ juht, personalijuhtimise konsultant ja coach
Hetkel kuum
Enimloetud
4
6
Lisatud meeleolukas galerii!
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele