Puhkusegraafiku koostamise meelespea

Ühelt poolt on see töölepingu seadusest (TLS) tulenev nõue (paragrahv 69, lõige 2), aga teiselt poolt aitab see oluliselt lihtsustada ettevõtte tööde planeerimist.

TLS-i paragrahv 55 näeb ette, et igal töötajal on aastas õigus 28 kalendripäeva pikkusele põhipuhkusele, millest vähemalt üks osa peab kestma 14 järjestikust kalendripäeva. Juhul kui töötaja on liitunud ettevõttega poole aasta pealt, on tal õigus saada põhipuhkust proportsionaalselt tööl oldud ajaga. Lisaks põhipuhkusele on veel erinevad lisapuhkused, mida töötajad saavad kasutada: nt õppepuhkus, lapsepuhkus, isapuhkus, osalise või puuduva töövõimega töötaja puhkus. Seega, vältimaks olukorda, kus kõik töötajad tahavad puhkusele minna samal ajal, on mõistlik aasta alguses koostada puhkusegraafik.

Mida tuleb ettevõttel silmas pidada puhkusegraafiku koostamisel?

Küll aga ei kehti 14 kalendripäevane etteteatamise aeg aasta esimeses kvartalis, kui puhkusegraafik on alles koostamisel ning pole veel kinnitatud. Sel ajal saab töötaja (v.a töötajad, kel on õigus puhata endale sobival ajal) minna puhkusele üksnes tööandja nõusolekul.

Millal on kasulik puhata: ettevõtte vaade

Tööandja jaoks on kindlasti kasulik, kui kõik töötajad kasutavad oma saadaolevad puhkusepäevad aasta jooksul ära ning jagavad puhkused omavahel ühtlaselt aasta peale ära, mitte ei puhka kõik korraga ühes kuus. Ühelt poolt on see ettevõttele kasulik, kuna aasta lõpus ei teki aruannetesse liiga suurt puhkusereservi. Teiselt poolt saab ettevõte puhanud ja värsked töötajad, mis tagab omakorda kvaliteetsema töö.

Millal on kasulik puhata: töötaja vaade

Töötaja jaoks jaguneb puhkuse planeerimisel kasulikkus kaheks: kasulikkus ajalises mõttes ja kasulikkus rahalises mõttes.

Need töötajad, kes soovivad võimalikult kaua järjest puhata, peaksid planeerima oma puhkuse perioodi, kuhu jääb ka mõni riigipüha. Kuna riigipüha päevad ei lähe puhkusepäevade arvestusse, siis nende päevade võrra puhkus pikeneb. Kokku on Eestis ametlikult 12 riigipüha, millest enamik on kindlatel kuupäevadel, kuid on ka nn liikuvad pühad.

Töötajad, kelle eesmärk on saada võimalikult suur puhkusetasu (kehtib ainult neile, kes saavad muutuva suurusega töötasu: näiteks saavad lisaks põhitasule ka erinevaid boonuseid või töötavad tunnitasu alusel), peaksid oma puhkuse planeerima perioodi, mille puhkusetasu arvestusse (puhkusetasu arvutatakse keskmise töötasu järgi ehk eelnenud kuue kuu töötasu põhjal) läheksid sisse ka saadud lisatasud. Samuti on muutuva suurusega töötasu korral rahaliselt kasulik puhata terve nädal ehk esmaspäevast pühapäevani, kuna puhkusetasu arvutatakse ka nädalavahetuse päevade eest.

Viimane soovitus on jälgida tööpäevade arvu kuus. Mida rohkem on kuus tööpäevi, seda kasulikum on sel kuul puhata, kuna siis on nn ühe tööpäeva väärtus palgas kõige väiksem. Seega kaotab töötaja sel kuul puhkusel viibides kõige vähem.

Kokkuvõttes peaks muutuva suurusega töötasu saajal olema 2018. aastal rahalises mõttes kõige kasulikum puhata oktoobris (23 tööpäeva) vähemalt seitse päeva järjest (nii et nädalavahetuse päevad sisse jäävad). Seda eeldusel, et perioodil aprill-september on saadud ka lisatasusid.

Nagu varem mainitud, kehtib see kõik muutuva töötasuga töötajate kohta. Kui töötaja saab

fikseeritud kuupalka, siis tema puhkusetasu arvutatakse kuupalga säilitamise meetodil ehk ta saab puhkusetasuks sama palju raha, nagu ta oleks sel perioodil töötades saanud.

Autor: Kaija Salu, Grant Thornton Balticu vanemraamatupidaja