15. veebruar 2018

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Personalifirma ManpowerGroup 20 000 tööandjat hõlmanud uuring tõi välja, et automatiseerimine ei lahenda tööandjate hinnangul tööjõukriisi, pigem nähakse selle süvenemist, sest uudsed tehnoloogiad nõuavad uusi oskusi, mida paljudel inimestel veel pole. Küsitluse kohaselt plaanib 20 protsenti tööandjatest automatiseerimisega seoses inimesi juurde värvata ja 10 protsenti töökohti vähendada, ülejäänud ei oska vajadust ette näha või ei planeeri töökohtade arvu märgatavat muutust. Automatiseerimisega seotud töökohtade kadu näevad pigem Põhjamaade ja Ida-Euroopa ettevõtjad, näiteks Rootsis ja Norras usutakse, et uute tehnoloogiatega õnnestub töötajate arvu vähendada. 

Üleilmselt kinnitavad tööandjad, et kõige enam on juurde tarvis IT- ja digivaldkonna spetsialiste. Suurima löögi alla satuvad aga inimesed, kes teevad lihtsat rutiinset või administreerivat tööd, mida on kerge masinatega asendada.

Tööandjate ootuste kaardistamisel selgus, et kõige defitsiitsem töötaja on tugevate tehnoloogiliste või digitaalsete oskustega, aga samal ajal sobivate isiksuseomadustega. Vastustes toodi välja, et tänapäevaste digioskuste kõrval peaks töötaja olema hea suhtleja, koostöövalmis ja oskuslik probleemilahendaja. Tööandjad rõhutavad oma vastustes, et vajavad küll üha enam IT-inimesi, aga mitte neid, kes omaette ühe protsessi kallal nokitsevad, vaid neid, kes oskavad koostöös eri valdkondade inimestega probleeme lahendada.

„Töö olemuse muutus on väljakutse kõigile, nii töötajatele kui tööandjatele,” rääkis Manpower Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra. „Paljud ametid kaovad, uued tulevad asemele ja sellest võidavad need, kes on paindlikud, kiired ja altid ümber õppima. Isegi kui veoautosid ja liinibusse hakkavad juhtima robotid, on inimfaktor ikkagi oluline – keegi peab korraldama, et roboti juhitud sõiduk jõuaks ühegi viperuseta punktist A punkti B,” ütles ta. „Ametite kadumist ei tohi võtta traagiliselt, see on toimunud aastasadu, lihtsalt tempo on muutunud. Alles hiljuti olid meil sellised ametid nagu telefonist ja stenografist ning ajaloost võib tuua palju teisigi näiteid kadunud ametitest. Kindlasti oli nende hääbumine kellelegi kurb, aga kui arenguga kaasas käia, siis võimaluste ring pigem laieneb kui aheneb.”

Uuring korraldati 20 000 tööandja seas 42 riigis, teiste seas küsitleti tööandjaid näiteks Soomes, Rootsis, Norras, Suurbritannias, Prantsusmaal ja USA-s.