Sõnavalik ja kirjavahemärgi kasutamine võib teinekord lause sisu täielikult muuta. Eriti oluline on mõista teksti üheselt tööalastes ja ametlikes tekstides.
- Foto: Scanpix/Panthermedia
• Kui ma kirjutan avalduses „Soovin töölt puududa 05.–07.03”, millal ma pean siis tööle tulema, kas 7. või 8. märtsil?). Töölt puudumise avalduses toodud kuupäevad märgivad neid kuupäevi, millal töölt puududa soovitakse. Praegusel juhul soovitakse töölt puududa kolm päeva: 5., 6. ja 7. märtsil. Tööle tuleb tulla 8. märtsil.
„Eesti keele seletav sõnaraamat” ütleb, et sõna „kuni” rõhutab mingi nähtuse või olukorra küündivuse piiri. Sama funktsioon on ka mõttekriipsul, mida on kasutatud tähenduses ’kuni’ (viiendast kuni seitsmenda märtsini
• Kui ma ütlen ülemusele, et soovin töölt puududa esmaspäevast kolmapäevani, kas ma pean siis tööle tulema kolmapäeval või neljapäeval?
Kui me loeme lauset „Kauplus on lahti esmaspäevast reedeni”, siis tavaliselt järeldame, et kauplusesse tulla saab ka reedel, aga laupäeval on see suletud. Sama üldloogikat võiks rakendada ka muudes olukordades ning tõlgendada alluva soovi nii, et ta puudub töölt kolm päeva ja tuleb tööle neljapäeval.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.