Personalitöö palgaraport | Taastumine on ebavõrdne: tippspetsialistid tõusevad, värbajad langevad

Statistikaamet on järjekordselt valmis saanud ametikohtadepõhise palgaraporti, millesse on kaasatud nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavad inimesed. Värskete palgaandmete põhjal võtsid Personaliuudised vaatluse alla nelja personalitööga seotud ametikoha palgaandmed: personalijuhid, personali ja karjääri tippspetsialistid, personalitöö assistendid ning värbajad.

IV kvartal tõi pärast jahtumist tagasi palgatõusu, kuid ebaühtlaselt. Mõnes rollis kasv kiireneb, teises süveneb langus ja palgalõhe paisub.

2025. aasta IV kvartal näitab personalivaldkonna tööjõus jätkuvat jahtumist, mis toimub ametikohtade lõikes siiski erineva tempoga.

Keskmine palk kasvas 3566 → 3642 euroni (+76 eurot).

Aastane kasv vastavalt 6,8% ja 5,2%.

Mediaanpalk tõusis 2661 → 2784 euroni (+123 eurot).

Keskmine palk kasvas 2860 → 2980 euroni (+120 eurot).

Aastane kasv vastavalt 2,9% ja 3,8%.

Mediaanpalk tõusis 2123 → 2194 euroni (+71 eurot).

Keskmine palk kasvas 2217 → 2255 euroni (+38 eurot).

Aastane kasv vastavalt 3,1 ja 8,5%.

Mediaanpalk tõusis 2242 → 2300 euroni (+58 eurot).

Keskmine palk kasvas 2487 → 2556 euroni (+69 eurot).

Aastane langus vastavalt −5,7% ja −2,1%.

IV kvartal tõi kaasa palgalõhede divergeerumise – eri ametikohtadel liiguvad trendid vastassuunas.

Sooline palgalõhe süvenes oluliselt.

Naised teenivad keskmiselt 3867 eurot, mehed 2222 eurot – vahe 1645 eurot ehk 42,5% (III kvartalis 37,2%).

Mediaanpalkade lõhe kasvas 53,5% → 58,2%.

Tegemist on jätkuvalt kogu valdkonna kõige suurema ja süveneva palgalõhega.

Mehed teenivad 3263 eurot, naised 2960 eurot – vahe 303 eurot ehk 10,2% (III kvartalis 12,5%).

Mediaanpalkade lõhe kahanes 9,3% → 4,5%.

See on ainus ametikoht, kus näeme selget palgalõhe vähenemist.

Naised teenivad 2307 eurot, mehed 1738 eurot – vahe 569 eurot ehk 24,7% (III kvartalis 23,4%).

Mediaanpalkade lõhe kasvas 24,6% → 29%.

See viitab, et madalama taseme rollides palgakasv ei jaotu võrdselt.

Sooline palgalõhe suurenes naiste kasuks.

Naised teenivad 2575 eurot, mehed 2433 eurot – vahe 142 eurot ehk 5,5% (III kvartalis 3,1%).

Mediaanlõhe kasvas 0,7% → 1,7%.

Värbajate palk jääb jätkuvalt kõige volatiilsemaks.

IV kvartali palgaandmetest joonistub välja vastupidine muster võrreldes eelneva kvartaliga: pärast üldist langust on palgakasv personalivaldkonda küll tagasi tulnud, kuid see ei ole ühtlane ega stabiilne.

Kõige selgem kasv toimus personalijuhtide ning personali ja karjääri tippspetsialistide hulgas, kus nii mediaan- kui keskmised palgad tõusid. Samal ajal kasvas juhtide puhul palgalõhe aga rekordtasemele, mis viitab tasustamise struktuursetele probleemidele.

Personalitöö assistentide puhul näeme mõõdukat palgatõusu, kuid koos sellega ka palgalõhe suurenemist – kasv ei jaotu võrdselt ja toetavates rollides süvenevad erinevused.

Kõige ebastabiilsemaks jääb värbajate segment. Kuigi kvartal tõi väikese palgatõusu, on aastases võrdluses tegemist ainsa ametikohaga, kus palgad jätkuvalt langevad. See kinnitab, et värbamisfunktsioon reageerib majanduskeskkonna muutustele kõige kiiremini.

Kokkuvõttes näitab IV kvartal:

Personalivaldkonna palgapilt muutub seega üha killustatumaks – ühtset trendi enam ei ole ning tööandjad peavad tasustamist senisest täpsemalt ja sihitumalt juhtima.

Seekordsetest palgaandmetest joonistub välja eriti kõnekas ja murettekitav tõsiasi: 2025. aasta III kvartalis ei toimunud ühelgi personalivaldkonna ametikohal palgatõusu. Kõikides segmentides – nii juhtidel, tippspetsialistidel, assistentidel kui ka värbajatel – liikus keskmine brutopalk kvartaliga ainult allapoole, kusjuures langused tabasid nii mehi kui naisi. Veelgi kõnekamaks teeb selle mustri asjaolu, et mitmel ametikohal olid varasemad kvartalid toonud kaasa väga suuri tõuse (näiteks meesvärbajatel +255 eurot ja meespersonalijuhtidel +317 eurot), mis nüüd pöördusid järskudeks langusteks. Selline üles-alla liikumine näitab, et personalivaldkonna töötasud on muutunud äärmiselt tundlikuks majanduskeskkonnale ja koormuse kõikumistele. Stabiilset ja etteaimatavat kasvutrendi näha ei ole – vastupidi, valdkonnaüleselt on kujunenud selge jahenemise märk, mis sunnib tööandjaid tasustamist kriitilise pilguga üle vaatama ja hindama, kuidas hoida motiveerituna nii võtmespetsialiste kui juhte olukorras, kus palgasurve on asendunud palgalangusega.

Aastases võrdluses joonistub personalivaldkonna palkades välja selge ja kõnekas muster: kasv toimub peamiselt naiste arvelt, samal ajal kui meeste palk paljudel ametikohtadel langeb või püsib paigal (vt allolev tabel).

Naispersonalijuhtide palk kasvas aastaga 5,7%, samas kui meeste palk samal ametikohal langes 3,7%, mis süvendab veelgi niigi suurt palgalõhet. Sarnane dünaamika kordub ka assistentide seas, kus naiste palk tõusis 3,8%, kuid meeste palk langes ligi 4%. Tippspetsialistide puhul on pilt veidi tasakaalustatum – kasv on olemas mõlemal poolel, kuid meestel oluliselt aeglasem.

Ainsana paistab selgelt silma värbajate grupp, kus palk on langenud nii naistel kui meestel, kinnitades selle rolli tugevat sõltuvust majandustsüklist.

Kokkuvõttes viitab aastane võrdlus mitte ainult ebaühtlasele palgakasvule, vaid ka süvenevale tasakaalunihkele personalivaldkonnas, kus tasustamise dünaamika erineb üha selgemalt soo lõikes.

Personalijuhid kavandavad, juhivad ja koordineerivad ettevõttes või organisatsioonis personali, töösuhete ning töötervishoiu ja -ohutusega seotud tegevusi või tegutsevad ettevõtetes, mis osutavad personaliteenuseid teistele ettevõtetele ja organisatsioonidele.

Personalijuhte töötas 2025. aasta IV kvartalis 1252 (III kvartalis 1256, II kvartalis 1259, I kvartalis 1250), täisajaga töötas 1074 naist ja 174 meest (kvartal varem 1075 naist ja 181 meest, 1082 naist ja 177 meest, I kvartalis 1071 naist ja 179 meest). 2024. aasta viimases kvartalis töötas personalijuhte ametikohal kokku 1257, millest nähtub, et aastaga on personalijuhtide koguarv jäänud laias laastus samaks.

Personalijuhi mediaantöötasu kogu Eesti lõikes oli möödunud aasta IV kvartalis 3429 eurot (III kvartalis 3324 eurot, II kvartalis 3320 eurot, I kvartalis 3200 eurot, möödunud aasta IV kvartalis 3211 eurot) – eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on see kasvanud 6,8%. Keskmine brutotöötasu oli 3642 (eelmises kvartalis 3566, kvartal varem 3756, I kvartalis 3593 ja 2024 IV kvartalis 3463) eurot, see on aastatagusega võrreldes kasvanud 5,2%.

Naispersonalijuhtide keskmine brutopalk oli 2025. aasta IV kvartalis 3867 eurot (III kvartalis 3755 eurot, II kvartalis 3965 ja I kvartalis 3784 eurot), meestel 2222 eurot (III kvartalis 2359, II kvartalis 2425 ja I kvartalis 2625 eurot). IV kvartali andmetest nähtub, et mehed teenivad sellel ametikohal 1645 eurot ehk 42,5% vähem kui naised. Kvartal varasemalt olid need näitajad vastavalt 1396 eurot ja 37,2%. Mediaanpalkade võrdlus näitab, et mehed teenivad 2140 eurot (58,2%)1871 eurot (53,5%) vähem kui naised. Möödunud kvartali vastavad näitajad olid 1871 eurot ja 53,5%.

Personali ja karjääri tippspetsialistid osutavad personalipoliitikaga seotud äriteenuseid, nagu töötajate värbamine või täiendõppe korraldamine, ametite analüüs ja kutsesuunitlus.

Personali ja karjääri tippspetsialiste töötas 2025. aasta IV kvartalis 1241 (III kvartalis 1277, II kvartalis 1275, I kvartalis 1263), täistööajaga töötas 1158 naist ja 83 meest (III kvartalis 1192 naist ja 85 meest, II kvartalis 1192 naist ja 83 meest, kvartal varem 1180 naist ja 83 meest). 2024. aasta viimases kvartalis töötas sel ametikohal 1286 inimest (1201 naist, 85 meest), mis tähendab, et alates möödunud aasta lõpust on ametikohal töötajate arv vähenenud 45 inimese võrra ja peamiselt on tegemist olnud naissoost töötajatega.

Personali ja karjääri tippspetsialisti mediaantöötasu oli möödunud aasta IV kvartalis 2784 eurot (III kvartalis 2661 eurot, II kvartalis 2725 ja I kvartalis 2564 eurot, möödunud aasta viimases kvartalis 2683 eurot), olles kasvanud aastaga 3,8%. Keskmine brutotöötasu oli 2980 (III kvartalis 2860 eurot ,II kvartalis 2963 ja I kvartalis 2846, 2024. viimases kvartalis 2895 eurot), see on aastatagusega võrreldes kasvanud 2,9%.

Naissoost personali ja karjääri tippspetsialistide keskmine palk oli 2025. aasta IV kvartalis 2960 eurot (III kvartalis 2838 eurot, II kvartalis 2940 eurot, kvartal varem 2821 eurot), meestel 3263 eurot (III kvartalis 3193, II kvartalis 3311 ja I kvartalis 3209 eurot). IV kvartali andmetest nähtub, et mehed teenivad sellel ametikohal 303 eurot ehk 10,2% rohkem kui naised. Kvartal varasemalt olid samad näitajad 355 eurot ja 12,5%, mis tähendab, et palgalõhe on kvartaliga langenud enam kui kahe protsendipunkti võrra. Mediaanpalkade võrdlus näitab palgalõheks 125 eurot ehk 4,5% ja möödunud kvartali andmetega võrreldes (vastavalt 284 eurot ja 9,3% meeste kasuks) näeme siin seekord toredat langustendentsi.

Personalitöö assistendid peavad ja uuendavad personaliarvestust, näiteks arvestust üleviimiste ja edutamiste, arenguvestluste, välja võetud ja võtmata puhkuste, töötasu, kutsetaseme ja väljaõppe kohta.

Personalitöö assistente töötas 2025. aasta IV kvartalis 865 (III kvartalis 856, II kvartalis 863, I kvartalis 867), täistööajaga töötas 782 naist ja 83 meest (III kvartalis 776 naist ja 83 meest, II kvartalis 786 naist ja 77 meest, kvartal varem 790 naist ja 77 meest). 2024. aasta viimases kvartalis töötas ametikohal 873 töötajat (794 naist ja 79 meest), millest nähtub, et kolme kvartali lõikes on ametikohal töötajate koguarv 8 inimese võrra langenud ja seda naissoost töötajate arvelt.

Personalitöö assistendi mediaantöötasu oli IV kvartalis 2194 eurot (II ja III kvartalis 2123 eurot, I kvartalis 2090 eurot), aastatagusega võrreldes on see tõusnud 8,5%. Keskmine brutotöötasu oli 2255 eurot (III kvartalis 2217, II kvartalis 2274 ja I kvartalis 2206 eurot), möödunud aasta sama perioodiga võrreldes on kasv olnud 3,1%.

Naissoost personalitöö assistentide keskmine palk oli 2025. aasta III kvartalis 2307 eurot (III kvartalis 2262, II kvartalis 2322 ja I kvartalis 2236 ja 2024. aasta IV kvartalis 2222 eurot), meestel 1738 eurot (III kvartalis 1733, II kvartalis 1737, I kvartalis 1864 eurot). IV kvartali andmetest nähtub, et mehed teenivad sellel ametikohal 569 eurot ehk 24,7 % 529 eurot ehk 23,4% vähem kui naised. Eelmise kvartali samad näitajad olid 529 eurot ja 23,5%. Mediaanpalkade võrdlus näitab palgalõheks 642 eurot ehk 29% naiste kasuks. Möödunud kvartaliga võrreldes (531 eurot ehk 24,6% naiste kasuks) näeme siin enam kui neljaprotsendilist kasvu.

Personalivärbajad ehk töövahendajad leiavad tööotsijatele vabu töökohti, leiavad ettevõtete ning riigiasutuste jm organisatsioonide soovil tööandjatele töötajaid ja konkreetsete projektide teostamiseks vajalikku lepingulist tööjõudu või otsivad teenustasu eest tööotsijatele töökohti.

Personalivärbajaid töötas 2025. aasta IV kvartalis kokku 265 (III kvartalis 270, II kvartalis 277, I kvartalis 282), täistööajaga töötas 230 naist ja 35 meest (III kvartalis 233 naist ja 37 meest, II kvartalis 241 naist ja 36 meest, kvartal varasemalt 244 naist ja 38 meest), 2024. aasta IV kvartalil oli ametikohal töötajaid 293 (248 naist ja 45 meest), sestpeale on ametikohalt lahkunud 26 töötajat – 18 naist ja 10 meest.

Personalivärbaja mediaantöötasu oli tänavu IV kvartalis 2300 eurot (III kvartalis 2242, II kvartalis 2517, I kvartalis 2249 ja läinud aasta IV kvartalis 2440 eurot), mis on möödunud aasta sama perioodiga võrreldes langenud 5,7%. Keskmine brutotöötasu oli 2556 eurot (III kvartalis 2487, II kvartalis 2639 ja I kvartalis 2466 eurot, kvartal varem 2612 eurot) ja see on langenud aastaga 2,1%.

Kui 2025. aasta II kvartalis nägime esmakordselt ja valdkonnaüleselt, et naissoost ja meessoost töötajad teenisid ametikohal võrdset palka (nii nais- kui meessoost personalivärbajate keskmine palk oli möödunud kvartalis 2639 eurot), siis kahe viimase kvartaliga on palgakõver mõnevõrra naiste kasuks kerkinud. Naised teenisid IV kvartalis 2575 ja mehed 2433 eurot (III kvartalis naised 2498 ja mehed 2420 eurot, II kvartalis naised 2487 ja mehed 2384 eurot, kvartal varem naised 2623 ja mehed 2543 eurot). IV kvartali andmetest nähtub, et II kvartalil olematuks taandunud palgalõhe on nüüd kindlalt tõusule pööranud 142 euro ehk 5,5% naiste kasuks. Kvartal varem olid samad näitajad vastavalt 78 eurot ja 3,1%. Mediaantöötasu võrdluses näeme palgalõhe kasvu möödunud kvartali 15 eurolt (0,7%) 38 eurole (1,7%) naiste kasuks.

Allikas: Statistikaamet