Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas keeruliste inimeste ja olukordadega hästi toime tulla?
Kui loobume uskumusest, et teine inimene on keeruline või raske, saame keskenduda suhtele. Suhe on miski, mis tekib kahe (või enama) inimese vahel ning on alati ainukordne ja mitmepoolne looming. Seega tasub küsida, miks mõni suhe või suhtlemissituatsioon ei õnnestu.
Erinev suhtlemiskeel tekitab mõistmatust
Suhtlemissituatsiooni õnnestumise ja ebaõnnestumise parameeter ei ole mitte see, kas saame oma tahtmise või teise osapoole nõusoleku, vaid mõistmine. Mõnikord on maksimum see, et saame mõlemad aru, et me ei saa teineteisest aru või et oleme täiesti erinevatel seisukohtadel. Mittemõistmine tekib peamiselt kahel põhjusel.
1. Lähtutakse erinevatest eeldustest ehk osalistel on erinevad fundamentaalsed väärtused ja hoiakud,
2. Valitud suhtlemisviisid ei sobitu ehk räägitakse n-ö erinevat keelt.
Esimese põhjusega ei saa suurt midagi ette võtta ning tihti on maksimaalne võimalik tulemus see, et tõdetakse teise poole fundamentaalselt erinevat maailmavaadet. Sellistel juhtudel on ainsad kokkuleppe või koostöö võimalused enamjaolt kas väga üldised või formaalsed. Teine põhjus esineb keerulises olukordades palju sagedamini ning selle puhul on juba tunduvalt rohkem võimalusi parema lahenduse leidmiseks.
Sarnane tõmbab sarnast
Meisse on kodeeritud vajadus turvalisuse järele. Kõik, mis on meie jaoks tuttav, tekitab kindlustunnet ja võõras pigem peletab. Seepärast leiame kiiremini kontakti inimestega, kelles on midagi tuttavat, midagi sarnast meie endiga – sama maailmavaade, sama hobi, samad tuttavad või isegi sama haigus. Ühise keele leidmiseks on kasulik keskenduda ühisele. Kui ei ole ühiseid eeldusi – hobid, tuttavad jne –, siis võib selleks olla ühine soov leida lahendus või saavutada tulemus.
Konflikti korral ei tohiks kohe keskenduda lahendusele, sest see võib eri osapoolte jaoks olla erinev. Esmalt tuleks keskenduda sellele, et mõlemad tahavad leida lahendust ja on n-ö ühes paadis. Seejärel saab hakata otsima ühisosa, mille suhtes on mõlemad ühel meelel. Näiteks, kui koolis on tekkinud konflikt lapsevanemate ja õpetaja vahel, ei ole vaja esmalt keskenduda sellele, kumb peaks midagi tegema. Ilmselt usuvad lapsevanemad, et kool ja õpetaja peavad midagi ette võtma, ning õpetaja, et hoopis lapsevanemad peavad tegutsema. Palju kasulikum on esmalt kinnitada, et mõlemad tegutsevad lapse huvide nimel, ja alles siis asuda probleemi lahendama.
Võib kasutada ka väikeseid alateadvusele suunatud nippe, et anda teisele poolele mõista – ma olen sinu moodi, minuga on turvaline suhelda. Selleks tasub peegeldada teise poole signaale nagu kehakeel, hääleomadused ja kõnemaneer. Kui teha seda delikaatselt, nii et vestluspartner ei taju, et teda „ahvitakse“, on tegemist väga hea tööriistaga, mis kinnitab teisele poolele turvatunnet. Tegemist ei ole manipulatsiooni, vaid täiesti loomuliku suhtlemisviisiga. Kui inimeste vahel on hea kontakt, hakkavad nad endale teadvustamata peegeldama üksteise suhtlemismaneere ehk rääkima ühte keelt. Kehakeele peegeldamisel kehtib reegel, et poosi või žesti muutumisel on kasulik jätta viiesekundiline paus enne selle peegeldamist.
Suhtlemise teater
Roll ei ole ainult näitlejate töövahend, iga suhtlemisakt algab rolli pakkumisest ja selle vastuvõtmisest või tagasilükkamisest. Kõige üldisemalt on kolm suhtlemisrolli:
1. võrdne võrdsega,
2. kõrgem madalamaga ja
3. madalam kõrgemaga.
Hetkel kuum
Roll ei sõltu sellest, mida öeldakse, vaid kuidas seda tehakse. Lihtsat fraasi „Tere, kuidas sul läheb?“ saab öelda erineva intonatsiooniga, milles sisaldub valitud roll ja teisele pakutud vastandroll. Näiteks võib seda fraasi öelda nagu vana sõpra kohates, nagu koolis märkuse saanud laps vanematele või nagu autoritaarne ülemus alluvale. Rolli valikust sõltub suhtlemisakti olemus.
Võib juhtuda, et teine pool ei taha talle pakutavat rolli vastu võtta. Näiteks kui võhivõõras inimene astub meile tänaval ligi ja tervitab nagu vana sõpra, võib see meis kahtlusi tekitada ja püüame pigem sellest inimesest eemale hoida. Sellisel juhul ei teki head kontakti ja suureneb konflikti võimalikkus. Kasulik on igal juhul valida võrdne võrdsega roll, kuna selle puhul on mittevastuvõtmise tõenäosus kõige väiksem, ent peamine on rollide omavaheline sobivus.
Teooria tõesus seisneb praktikas
Need on väiksed, kuid praktikas tõhusad nipid, mis aitavad suhtlemise edukamaks muuta. Teadmine, et inimesed ei ole keerulised, vaid suhtlemisviisid on erinevad, annab meile võimaluse astuda teiste inimeste maailma ja väljendada mõistmist ning leida ühiseid kokkupuutepunkte ja valida suhtlemissituatsiooniks sobiv roll. Garantiid ei ole kunagi, ent võimalused paremateks ja tulemuslikemateks suheteks on suuremad.
Jaanus Kangur räägib, kuidas keeruliste inimeste ja olukordadega toime tulla ka 12. septembril toimuvas Juhtimislaboris. Lisainfot selle kohta saab SIIT.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Lisatud meeleolukas galerii!
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele