Sõnum poliitikutele: tööturg põleb!

“Tänavusest tööandjate manifestist ei tasu oodata suuri üllatusi ja uusi ideid. Sellegipoolest puudutab manifest sel korral rohkem hariduse ja inimestega seotud küsimusi,” võttis ettevõtlussektori lobigrupi tööandjate keskliidu tegevjuht Toomas Tamsar kokku iga nelja aasta järel avaldatavad tööandjate põhisõnumid.

Manifestis kutsutakse poliitikuid üles makse langetama ja maksusoodustusi tegema, rahvusvahelisi transpordiühendusi rajama, tööjõukvoodi alt vabastama kõiki keskmisest suuremat palka saavaid sisserändajaid, riigieelarvet piirama ja avaliku sektori töötajate arvu 3000 võrra kärpima, tasulist kõrgharidust kehtestama ja riikliku tellimusega noori kutsekooli suunama.

Manifestis soovitatakse järgmisel valitsusel vaadata üle nii osalise tööajaga seotud sotsiaalmaksu probleemid, kui ka pannakse tööandjatele südamele, et Eesti tööturu rahvuspõhise segregatsiooni vähendamiseks tuleb paremini lõimida muukeelseid töötajaid. Ühtlasi soovitavad tööandjad kaotada riigil spetsialidest välistööjõule määratud sisserände piirmäära.

SOL Balticsi personali- ja kvaliteedijuht Evely Gorobinski sõnul valitseb Eesti tööturul tugev tööjõupuudus, aga lihtsamat rakendust otsivate töötajate sissetoomine ei tasu end ära. Teisalt nentis ta, et seda võimalust piiravad riiklikult välistööjõu kasutamisele sätestatud piirangud.

Gorobinski sõnul pole nende ettevõttel probleemi uute töötajate lõimimisega. Ettevõttel on aastatepikkune kogemus venekeelse tööjõu koolitamise ja rakendamisega.

Ka ISS Eesti tegutseb kinnisvarahalduse valdkonnas ja on palganud enda ridadesse arvukalt erinevast rahvusest inimesi. “Reeglina värbame esmataseme töötajaid, keda peame keeleliselt juhendama ning selleks tarbeks olema teinud koolitusprogrammi,” selgitas ISS Eesti tegevjuht Mikk Sillamaa.

Nii SOL kui ISS leiavad töötajaid tihti vanemaealiste seast. Neile tuleb pakkuda paindlikku ja osalist tööaega. Gorobinski sõnul on just vanemaealistele osaline tööl käimine äärmiselt oluline, see paneb inimese tundma ennast vajalikuna ja annab võimaluse teistega suhelda.

Teisalt leiab Gorobinski, et riik peaks tulema tööandjatele vastu ja vaatama üle sotsiaalmaksupoliitika. “Praegu kammitseb tööandjaid maksukoormus, sest võttes tööle ühe täiskohaga inimese, on see odavam, kui palgata kaks või kolm osalise tööajaga inimest,” selgitas Gorobinski.

Realo rõhutas, et valitsuse kiire reageerimine ei ole praegu oluline. Viimastel aastatel on tema sõnul tehtud palju kiireid otsuseid, kuid praegu oleks vaja, et valitsus ja riigikogu vaataksid tulevikku ning astuksid samme selleks, et vastuvõetavad otsused oleksid jätkusuutlikud.

“See on lihtsalt rumal ettepanek. Mida haritum on rahvas, seda kohanemisvõimelisem ka tööturu muutuste suhtes ja üldse ajaga kaasas käima. Kõrghariduses on kindlasti iga sent hästi kulutatud ja seda raiskamiseks nimetada ei saa,” kommenteeris Peterson.

Ametiühingute keskliit on lähenevate valimiste eel koostanud ka oma ettepanekud ning erakondadele saatnud ning loodab samuti neid valimisprogrammides näha.

Tööandjate liidu manifesti kohta ütles Peterson veel, et selles räägitakse palju vajalikest investeeringutest, kuid tuleb ikkagi neile otsa vaadata, mis investeeringutega tegemist on. “Meil ei ole vaja niivõrd väga suuri tehaseid, kuivõrd digitaliseerida ja ennekõike tööstuses. Lisaks peab tugevalt investeerima inimestesse, et need saaksid digimuutustega kaasa minna,” ütles ta.

Tööandjatelt töötajatele antud soovituse kohta endale ise juurdeõpet otsida ütles Peterson, et selge see, et kõik peavad oma hariduse eest hoolt kandma, aga kohe tekivad grupid, kes täiendõppest välja jäävad. Nendeks vanemad, madalama haridusega ning mitmes töökohas töötavad inimesed.

Manifestis tehti ka märkus, et tööl ohutusnõuete täitmise eest vastutab ennekõike töötaja, mitte riik ega tööandja. Selle kohta ütles Peterson, et kuigi töötajad kindlasti peaksid ohutusnõuete koha pealt olema nõudlikud, ei tasu unustada, et riskianalüüs on seadusega tööandjale pandud ja selle vastutuse töötajatele lükkamine ei ole võimalik.

“Õnnetused kipuvad siis juhtuma, kui ehitusel hakkab lähenema tähtaeg, siis tõuseb ka töötempo ja sinnamaani, kus töötajal ei ole enam aega kiivrit kaasa haarata. Kui töötempo ohutuks töötamiseks enam mahti ei jäta, ei jõua ka töötajad nõudmisi täita,” rääkis Peterson.

Sisserännukvootide kaotamise kohta märkis Peterson, et sellega oleks kõige rohkem mõtet tegeleda ikkagi sektorite kaupa, tuvastades, kus töötajaid vaja läheb, ning mõistes, et töötajate sissetulek ei tohi sellest langeda. “Kui lihtsalt piirid lahti teha, siis saab sellest kasu konkreetne tööandja, aga ei Eestil, Eesti majandusel ega töötajatel sellest kasu ei tõuse. Sellega lihtsalt toetaksime kõige väiksema efektiivsusega sektoreid,” lõpetas Peterson.

Nende valimiste kõige olulisem küsimus on tööandjate arvates, kas valime arengu või saavutatu hoidmise? Eestil läheb praegu hästi – maksud laekuvad (v.a need, mis laekuvad Lätti), palgad kasvavad, start-up-skeene on popp (põhjusega), elu tundub lill. Kuid samal ajal tehakse uusi investeeringuid vähe (nii siseriiklikke kui ka välisinvesteeringuid), töötajaid ei jätku, õpetajaid (eriti noori) ei jätku, haigekassal terendab ees suur puudujääk, ettevõtjate kasumlikkus langeb majandusbuumist hoolimata, innovatsiooni panustamine ei kasva. Ka uusi projekte ei tule, sest kardetakse tselluloositehase saatust. Kõigele vastu olijate armee kasvab ja poliitikud kardavad neid. Ilma arendusprojektideta me aga mandume. On aja küsimus, millal saabub uus majanduskriis. Kas me oleme selleks valmis?

1. Kas teeme uusi asju või pigem ei tee? Selle asemel et Eestit konserveerida, tuleks panustada meie loodusvarade uurimisse, teaduskoolkondade loomisse ja arendamisse ning püsida maailma tipus kõrgtehnoloogilise ja keskkonnasäästliku tööstusega. Ettepanek riigile: panustada teaduskoolkondade loomisse ja arendamisse ning loodusvarade uuenduslikku ja säästlikku kasutamisse. Soovitus tööandjatele: eesmärgistage oma ettevõtete arendustegevus ja panustage sellesse märksa rohkem kui seni.

2. Meie arvates on haridus tähtsam kui kõik muu, sest inimeste tulevikuväljavaated sõltuvad enim nende haridusest ja õpioskustest. Heaolu ei kasva selle pidevast ümberjaotamisest. Heaolu kasvu eeldused on hea haridus ja oskused ning neile toetuv innovatsioon ja majandusareng. Ebavõrdsust ei pea meeleheitlikult likvideerima, see kasvab niikuinii koos tehnoloogia arenguga. Vaja on olla ebavõrdsuse võitjate poolel ja see ei sõltu tänapäeval enam kapitalist, vaid teadmistest. Me peame tõstma õpetajate palga nelja aastaga vähemalt 1,5kordseks Eesti keskmise palgaga võrreldes, sest Eesti inimeste tuleviku kõige suuremad määrajad on nende teadmised ja oskused.

3. Fookuses inimene. Peame seadma oma rahvaarvu ja inimesed ning nende kestliku arengu kõigest muust ülimuslikuks. Riik ei jäta kedagi maha, aga ta ei tohi soodustada ka õpitud abituse teket. Suurim vastutus muutuste eest lasub eelkõige töötajatel endil. Inimeste tulevikuväljavaated sõltuvad enim nende haridusest ja õpioskustest. Ettepanek tööandjatele: panustage oma töötajate tervisesse sportimisvõimaluste, tervisekontrolli, tervist hoidvate töötingimuste ja vajaduse korral ravivõimaluste pakkumise kaudu. See tasub end ära. Ettepanek riigile: ärge karistage maksudega tööandjaid, kes panustavad oma töötajate tervisesse.

4. Tööturg põleb. Eestis ei jätku enam tööinimesi, samas kasvab ebaseaduslikult töötavate ja nende välismaalaste hulk, kelle eest makstavad tööjõumaksud ei laeku Eestisse. On üha selgem, kui vajalik on leida rakendust nii Eesti eakatele kui ka vähenenud töövõimega elanikele. Et tööturgu elavdada, teevad tööandjad ettepaneku kaotada kõikide spetsialistide (keskmisest kõrgemat palka saavate töötajate) sisserände piirarv, et soodustada nende ametlikult töötamist Eestis.

5. Halduskoormus ja riigireform. Majandusarengu ühe suurema takistusena näevad tööandjad riigiettevõtluse kasvamist ja seda, et Eesti muutub oma seaduste ja eeskirjadega ettevõtjale üha ahistavamaks ning õiguskeskkonna ebastabiilsus peletab investoreid.

Tööandjad teevad ka ettepaneku leppida kokku riigireformi pikaajalisemas sisus, eesmärkides ja ajakavas ning vähendada avaliku sektori pakutavate teenuste hulka ning selle kaudu avaliku sektori töötajate arvu kümne aasta jooksul vähemalt 3000 inimese võrra.

6. Avatus. Meie hinnangul on Eesti avatus maailmale arengu üks peaküsimus: peame olema avatud uutele inimestele, lahendustele ja kapitalile. Selleks tuleb luua rahvusvahelised raudtee-, maantee- ja tunneliühendused ning ühendada kogu riik kiire internetiga. Samuti peame investeerima rahvusvaheliste lennuühenduste parandamisse. Tööandjad teevad ettepaneku pidada suure lisandväärtusega ettevõtete investeeringute mahu kasvatamist esmatähtsaks nii valitsuse kui ka omavalitsuste jaoks ning anda neile suuremad õigused teha investeeringuid meelitavaid otsuseid.