Kolm võtit õnnelikuks tööpäevaks

Otsustan anda endale rahu rööprähklemisest. Algus on rahulik, aga ühtäkki hakkab tööde nimekiri pikenema. Kuidas jääda rahulikuks? Teen tööde nimekirja uuesti, prioriseerides töid. Midagi saan edasi lükata homsele. Teen kohe ära mõned kiired ja lihtsad ülesanded. Nii saan nimekirjast kohe paar asja maha tõmmata ja iga sooritusega kasvab minu rahulolu.

Päeva kõige olulisemad ja ajamahukamad ülesanded vajavad keskendumist. Enne nende kallale asumist jagan need väiksemateks osadeks ja teen neile ajakava.

Ajasurvest hoolimata kingin endale ka lühikese kohvipausi. Lähen rahulikult kohvimasina juurde. Peas keerlevad juba mõtted eelseisvatest töödest, aga võtan hetkeks aja maha. Vaatan aknast välja päikselist taevast. Linnuparv tõuseb puu pealt lendu. Taevasinine värv on ilus ja toob meelde mälestusi puhkusest. Hetki ja retki looduses. Hilisõhtuseid ujumaskäike päikeseloojangul... Nendest meenutustest virgununa naasen töölaua juurde.

Töö sujub. Vahetevahel peatun vaatama oma tegemisi. Mõned ülesanded tunduvad keerulised ja vähem innustavad. Aga on mitmeid asju, mida oskan ja mida mulle meeldib teha. Ja saavutan tulemusi. Mõnda asja oleksin ehk võinud teha paremini, aga ma ei ole endaga liiga karm. Töö on igatahes tehtud ja järgmine kord oskan juba paremini.

Ka väikeste üle. Ka sellest, et olen lõpuks õppinud oma heaolu eest hoolitsema. Naeratan ja patsutan endale õlale.

Lõunapausil keskendun kuulama kolleege ning taas märkan, kui heas seltskonnas saan tööd teha. Vägisi ajab naerma, kui töökaaslased nalja viskavad.

Pealelõunane ülesannete nimekiri lüheneb, aga aeglasemalt, kui plaanisin. Ikkagi loobun hetkeks kiirustamisest. Tuletan endale meelde, mis on minu töö juures head. Näiteks võimalus mõjutada ja teha häid asju.