Palgateema on alati emotsionaalne. Kõigil on selle kohta oma arvamus ja õigustatud ootused. Vaatleme palgaküsimuste eri tahke, mida võiks pidada pidada palgaläbirääkimistel ning milline mõju oleks palganumbrite avalikustamisel.

- Eestis on eeste ja naiste palgaerinevus endiselt 25%
- Foto: erakogu
Selle aasta Palga Päeva konverentsil rääkisin töötasu kujunemisest praktikas. Kui seadused (soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadus) ning organisatsiooni palgapoliitika ja tasustamise alused on üldjuhul kirja pandud õilsaid eesmärke silmas pidades, rakenduvad praktikas sageli veidi teistsugused mehhanismid, mis ei teeni sugugi töötaja ega tööandja huve. Esmalt võiks igaüks endalt küsida, kas ta on oma töötasuga rahul. Kui ei ole, miks siis juurde ei küsita? Rahulolematus võiks asenduda rahuloluga, kui inimene õigel ajal õigeid küsimusi esitaks. Kui mõni vastab ausalt, et ta on oma töötasuga rahul, on ta siis ülemakstud? Või on see hoopis ideaalne tasakaal, mis peaks olema iga püsiva töösuhte alus?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Pärnu tõestas veenvalt, et rahvusvahelise tasemega konverentsi õnnestumiseks ei pea sihtkohaks olema suurlinn. Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission, ETC) 11. aastakoosolek tõi 90 delegaati 25 riigist külmal veebruarikuul kuurortlinna, mida paljud neist polnud varem külastanud. Kiirelt sai selgeks, et Pärnu tugevused konverentsisihtkohana peituvad just selles, mis teeb linna eriliseks: kompaktsus, jalutajasõbralik keskkond, tugev spaakultuur, kohalik toit ja professionaalsel tasemel konverentsikeskused.