• 16.11.18, 00:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palgateema ei jäta kedagi külmaks

Palgateema on alati emotsionaalne. Kõigil on selle kohta oma arvamus ja õigustatud ootused. Vaatleme palgaküsimuste eri tahke, mida võiks pidada pidada palgaläbirääkimistel ning milline mõju oleks palganumbrite avalikustamisel.
Eestis on eeste ja naiste palgaerinevus endiselt 25%
  • Eestis on eeste ja naiste palgaerinevus endiselt 25%
  • Foto: erakogu
Selle aasta Palga Päeva konverentsil rääkisin töötasu kujunemisest praktikas. Kui seadused (soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadus) ning organisatsiooni palgapoliitika ja tasustamise alused on üldjuhul kirja pandud õilsaid eesmärke silmas pidades, rakenduvad praktikas sageli veidi teistsugused mehhanismid, mis ei teeni sugugi töötaja ega tööandja huve. Esmalt võiks igaüks endalt küsida, kas ta on oma töötasuga rahul. Kui ei ole, miks siis juurde ei küsita? Rahulolematus võiks asenduda rahuloluga, kui inimene õigel ajal õigeid küsimusi esitaks. Kui mõni vastab ausalt, et ta on oma töötasuga rahul, on ta siis ülemakstud? Või on see hoopis ideaalne tasakaal, mis peaks olema iga püsiva töösuhte alus?

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.05.25, 12:07
Tark tööajaarvestus loob korra majja
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele