Jaga lugu:

Kas tööstress on enim levinud kutsehaigus?

Tööstressi temaatika ei ole kindlasti teisejärguline küsimus. Seda nii tööandja kui töötaja vaatest, nii töö efektiivsust kui isiklikku heaolu silmas pidades.

Foto: Shutterstock

Suhted tööl tekitavad kõige enam stressi

Professor Mare Teichmann tõi novembri alguses Palgainfo Agentuuri konverentsil välja Occupational Stress Indivator metoodika alusel koostatud uuringu tulemused, mis viitavad kolmele peamisele stressi allikale. Selle järgi on peamised stressorid suhted tööl, töö tempo ja olukorrad, kus töö ja kodu tasakaal kipub paigast ära minema. Psühholoogiakonverentsil 7. detsembril räägib tööstressist TalTech töökeskkonna ja –ohutuse dotsent Karin Reinhold. Muide, järgmise aasta algusest jõustub Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus, mis ühtlasi sätestab tööandja kohustused psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks. EurWORK viimase uuringu järgi on Eestis tööstressi kogenud 50% küsitletutest ja see näitaja on ajas paraku kasvanud, seega on nii töötajatel kui tööandjatel päris palju teha.

Foto: Professor Mare Teichmann

Kaasaegne juht omab baasteadmisi psühholoogiast

Prof Teichmann tõi muuhulgas välja ka kolm etappi tööstressi juhtimiseks:

Toimetulek tööstressoritega ehk tööl esinevate pingeallikatega ehk psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevate riskide kaardistamine ja hindamine. See on otseselt tööandja kohustus ning alates järgmisest aastast üks regulaarsetest tegevustest.

Miks raamatupidaja peaks Psühholoogiakonverentsil osalema?

Töö on mitmel põhjusel stressirohke ja enda tervise eest saab hoolitseda vaid inimene ise. Esiteks on vastutus suur, vigu ei tohi teha ka pisiasjades. Ajasurve on hooti üle piiri. Töö võib olla ka konfliktne, mitte raamatupidaja või finantsjuht pole ise konfliktsed inimesed, kuid nende ümber võib lahvatada palju emotsioone.

Mida Psühholoogiakonverents siis juurde annab?

Raamatupidajatel on piisavalt mõistust, et olulist infot enda tervise ja heaolu nimel ära kasutada. Või siis teisalt osata pelgalt teadlik olles teiste emotsioone vastu võtta ja tõlgendada. See on arukate inimeste konverents.

Tahaks tulla küll, aga kuidas seda juhile argumenteerida?

Kas või puhtalt sellega, et tööstressist tingitud majanduslik mõju, mis on seotud eelkõige töötajate haigestumise, töölt puudumise, vähese töö tulemuslikkusega on arvestuslikult 2.5% – 10% SKTst. See puudutab kõiki ja ühe ilusa päeva iseenda vaimse tervise heaks on iga raamatupidaja väärt. Tuleb lihtsalt küsida.

Keda ja mida programmis eriti soovitad?

Prof Mare Pork võtab ette ühe väga olulise teema, mida on aastaid küsitud ja kõik uuringud näitavad, et just x-generatsiooni puudutab see oluliselt. Millal on üksindus üksildus? Kindlasti psühhiaater Andres Lehtmetsa ja psühholoog Alar Tammingut soovitan kuulama tulla. Tööstressi allikatest räägib TalTech töökeskkonna ja –ohutuse dotsent Karin Reinhold ja tõhusatest mindfulnessi praktikatest Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia vanemteadur, kliiniline psühholoog Marika Paaver. Oh ma ei teagi, kõik ettekanded on väärtuslikud nii isiklikus kui tööelus tasakaalu hoidmiseks.

Kõik see ja palju muud olulist Psühholoogiakonverentsil SISEVAADE 7. detsembril.

Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Töötajatele tööstressiga toimetuleku õpetamine.

Nende töötajate nõustamine, kes on juba läbipõlenud ja/või ei ole tööstressiga toime tulnud. Juht saab aidata vaid juhul, kui oskab olukorda hinnata ja omab lisaks teadmistele spetsiifilises ärivaldkonnas ka teadmisi psühholoogiast.

Ärevushäire halvab töövõime osaliselt või täielikult

Eestis on perearsti poole pöördujate hulgast üldistunud ärevushäire sümptomitega 10,2% naisi ja 5,5% mehi ning paanikahäire sümptomitega 8,0% naisi ja 5,5% mehi (King M et al. 2008). Ärevushäirega patsientidel on lisaks tervise probleemidele, sageli raskusi ka oma sotsiaalse ja tööalase elu korraldamisega ning see vähendab oluliselt töö tulemuslikkust. Töötaja jaoks on olukord äärmiselt hull nii ehk naa, sest lisaks halvale enesetundele kaasneb oht tööst ilma jääda. Ärevushäirete olemusest ja sümptomitest on tervislik teadlik olla puhtalt juba seetõttu, et osata otsida abi õigel ajal ning mitte suurendada pingeid pelgalt teadmatusest. Näiteks on ärevushäirete all kannatajad on sagedased erakorralise meditsiiniabi kasutajad ning perearsti ja teiste eriarstide juures käijad, kuid abi otsitakse füüsiliste kaebuste tõttu. Probleem tervisega kütab omakorda ärevust ning tekitab lootusetuse tunde.

Psühholoogiakonverentsil Sisevaade räägib Eesti üks tuntumaid psühhiaatreid ja Psühhiaatrite seltsi esimees Andres Lehtmets oma töö argipäevast ja uutest ravivõtetest ning Tartu ülikooli kliinilise psühholoogia vanemteadur ja kliiniline psühholoog Marika Paaver teadveloleku (mindfulness) praktikate mõjust meeleolu- ja ärevushäirete ravis.

Lumehelbekese lugu ja x-generatsiooni toimetulek üksindusega

Kolmel eri generatsioonil on ka erinevad stressiallikad. Siinkohal on taas oluline teada, mis kellelegi korda läheb ning millised üldinimlikud teemad on päevakorras. Psühholoogiakonverentsil küsime lumehelbekeste generatsiooni esindajalt endalt, mida ta arvab sellest külge kleebitud sildist ja milline on tegelikult selle generatsiooni vaimne tervis ning suhtumine töösse. X-generatsiooni kasvava üksinduse teema võtab omakorda ette prof Mare Pork küsides: Millal üksindus on üksildus?

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee