• 03.12.18, 23:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas töökurnatuse ja läbipõlemise suurenemine on paratamatus?

Töötaja töötab täie pühendumisega kogu tööpäeva, teeb meeleldi ületunde ega lülitu kordagi millelegi muule. Ta muretseb tegemata tööde pärast. Tööd tehes kaotab ta aja- ja kohataju. Palk ja aeg iseendale pole talle olulised, sest töö ja meeskond on nii huvitavad ja inspireerivad. Kas selline võiks olla tööandja jaoks unistuste töötaja?
Taimi Elenurm
  • Taimi Elenurm
  • Foto: Raul Mee, fotograaf
Paraku on sellisest ideaalsest töötajast unistamine tupik. Läbipõlemine algab paradoksaalsel moel nn sundpühendumisest, mille puhul töö, mida tehakse, muutub nii oluliseks, et ümberlülitumist teistele elus püsimiseks vajalikele tegevustele jääb järjest vähemaks. Aegamööda kaob töörõõm ja suheldakse vähe lähedastega, sest töö tahab ju tegemist. Pingutatakse kuni murdumiseni.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.11.25, 12:54
Kuidas kasvatada ettevõtte nooremarendajad vanemarendajateks?
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele