• 03.12.18, 23:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kas töökurnatuse ja läbipõlemise suurenemine on paratamatus?

Töötaja töötab täie pühendumisega kogu tööpäeva, teeb meeleldi ületunde ega lülitu kordagi millelegi muule. Ta muretseb tegemata tööde pärast. Tööd tehes kaotab ta aja- ja kohataju. Palk ja aeg iseendale pole talle olulised, sest töö ja meeskond on nii huvitavad ja inspireerivad. Kas selline võiks olla tööandja jaoks unistuste töötaja?
Taimi Elenurm
  • Taimi Elenurm
  • Foto: Raul Mee, fotograaf
Paraku on sellisest ideaalsest töötajast unistamine tupik. Läbipõlemine algab paradoksaalsel moel nn sundpühendumisest, mille puhul töö, mida tehakse, muutub nii oluliseks, et ümberlülitumist teistele elus püsimiseks vajalikele tegevustele jääb järjest vähemaks. Aegamööda kaob töörõõm ja suheldakse vähe lähedastega, sest töö tahab ju tegemist. Pingutatakse kuni murdumiseni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

Töökuulutused
  • 22.05.25, 11:53
Äripäev otsib personalipartnerit
Kandideerimine kuni 01.06.2025

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tagasi Personaliuudised esilehele