Äripäev • 4 märts 2019
Jaga lugu:

Palgakasv püsib kiire ka tänavu

Palgatõus puudutas kõiki sektoreid ja maakondi  Foto: Raul Mee

Eelmisel aastal veelgi hoogu saanud palgatõus tänavu ei vaibu, tööjõupuudus ja alampalga tõus tõstavad analüütikute hinnangul palku ka tänavu ja see ei vaibu enne majanduskasvu aeglustumist.

"Töötajad tunnevad ennast tööturul võrdlemisi kindlalt. Täitmata ametikohtade arv ja töötaja algatusel töölt lahkunute hulk on endiselt kõrged. Tööjõupuudus oli jaanuaris äritegevust takistav peamine tegur viiendiku tööstusettevõtte ning veerandi teenindus- ja ehitusettevõtte hulgas. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks," kommenteeris Swedbanki analüütik Liis Elmik.

Lisaks tööjõupuudusele toetab palgakasvu tema sõnul alampalga tõus. 2019. aastal tõstetakse nii miinimumpalka kui pensione 8%. Keskmise brutopalga kasv peaks Swedbanki hinnangul küündima sel aastal üle 6%.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul on palgakasv püsinud kooskõlas suhteliselt kiire majanduskasvuga. Majanduse jahtudes võib eeldada ka palgakasvu aeglustumist, kuid tööjõupuuduse tõttu palgasurved kindlasti püsivad.

Möödunud aasta palgakasv oli laiapõhjaline

Möödunud aasta palgakasv oli laiapõhjaline, kuid tugevalt mõjutasid seda preemiad, eriti energeetikas, kus preemia moodustas 9 protsenti brutopalgast, lisas Elmik.

Lõhmuste tõi välja, et suurematest tegevusaladest panustasid palgakasvu kiirenemisse kaubanduse ja ehituse ettevõtted ning haridussektor. Ehituses oli eelmisel aastal olukord väga hea ning suurenenud töömahtude tõttu kasvasid lisaks keskmisele palgale ka töötunnid ja hõivatute arv. Samas on ajaloolises võrdluses ehituse tegevusala palgad endiselt madalad, jäädes majanduse keskmisest allapoole.

Kaubanduses veab palgakasvu sisetarbimine, kuid lisaks sellele on suhteliselt madala palgataseme ja sellest tuleneva tööjõu nappuse tõttu kaubandusettevõtted olnud sunnitud palku tõstma majanduse keskmisest kiiremini, lisas Lõhmuste.

Töötleva tööstuse keskmise palga suurenemine on tema sõnul olnud majanduse keskmisest veidi väiksem, kuid kasv kiirenes eelmise aasta viimases kvartalis oluliselt. Selle taga näib olevat töötajate töökoormuse langus, samas palgakulude kasv on töötlevas tööstuses püsinud kogu eelmise aasta jooksul 6 protsendi läheduses ning olulisi kiirenemise märke ei paista.

Tarbimine kasvab sissetulekutest aeglasemalt

Keskmine netokuupalk tõusis eelmisel aastal umbes 12%. Kodumajapidamiste tarbimiskulutused kasvasid oluliselt aeglasemalt, 7% võrra. "Tarbimist hoidsid tagasi suurem säästmine ja konservatiivne maksuvaba tulu arvestus. Kõige rohkem tõusid kulutused eluasemele ja sisustusele, rääkis Elmik.

Autosid ja kinnisvara osteti endiselt üsna hoogsalt. Autoliisingute jääk oli jaanuaris viiendiku võrra suurem kui aasta varem. Korterite ostu-müügitehingute arv jäi eelmisel aastal üle-eelmise aasta tasemele, samas tehingute väärtus ületas Maa-ameti andmetel 2017. aasta taset ligi kümnendiku võrra.

Säästud on kasvanud, aga paljudel peredel on rahavaru ikka liiga väike

Palgatöötajate reaalne ostujõud ehk hindadega korrigeeritud netopalk tõusis eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra. "Nii kiiret ostujõu kasvu nägime viimati eelmise majandusbuumi ajal. Sotsiaalsiirete tõus ja kiire palgakasv on tugevdanud majapidamiste finantsseisu. Perede hinnang oma rahanduslikule olukorrale on parem kui iial varem, ületades oluliselt eelmise majandusbuumi aegset taset," rääkis Elmik.

Veidi alla poolte peredest suudavad Konjunktuuriinstituudi andmetel säästa. Majapidamiste hoiused on aastaga kasvanud kümnendiku võrra. Samas on hoiused siiski väga ebaühtlaselt jaotunud ja paljudel peredel on sääste liiga vähe. Eesti Panga andmetel on 40 protsendil leibkondadest sääste alla tuhande euro ja viiendikul isegi alla saja euro.

Keskpank: palgatõus ületas aasta lõpus kasumite kasvu

"Tööjõukulud moodustavad ligi poole jooksevhindades arvestatud sisemajanduse kogutoodangu maksumusest ning majanduse hoogne kasv 2018. aasta viimases kvartalis võimaldas palgafondi märgatavalt suurendada – 2017. aasta viimase kvartaliga võrreldes 11%. Rõõmustavaks võib pidada asjaolu, et aastatagusega võrreldes suurenes ka ettevõtjate kasum suhteliselt tempokalt ehk 7,5%. Kokkuvõttes kasumi osa lisandväärtuses siiski jätkuvalt veidi vähenes," ütles Eesti Panga analüütik Natalja Viilmann.

Tootlikkus hõivatu kohta suurenes 3,3%, aga keskmine töötaja töötas aga aastatagusega võrreldes vähem tunde. "Paindlike, sh osaajaga töövormide kasutamine võimaldab kaasata rohkem töötajaid, kuid pisendab nende keskmist panust. Tootlikkus töötatud tunni kohta suurenes oluliselt rohkem – 6,3%. Kokkuvõttes võib öelda, et palkade ja tootlikkuse kasvu vahel valitseb endiselt tasakaalustamatus, kuid olukord on pisut paranenud," lisas Viilmann

Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2018. aastal 1310 euroni, kerkides aastaga 7 protsenti. Maksu- ja tolliameti andmetel tõusis mediaanpalk (palk, millest rohkem ja vähem saajaid on võrdselt) samal ajavahemikul 8 protsenti 1006 euroni.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee