Palgakasv püsib kiire ka tänavu

"Töötajad tunnevad ennast tööturul võrdlemisi kindlalt. Täitmata ametikohtade arv ja töötaja algatusel töölt lahkunute hulk on endiselt kõrged. Tööjõupuudus oli jaanuaris äritegevust takistav peamine tegur viiendiku tööstusettevõtte ning veerandi teenindus- ja ehitusettevõtte hulgas. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks," kommenteeris Swedbanki analüütik Liis Elmik.

Lisaks tööjõupuudusele toetab palgakasvu tema sõnul alampalga tõus. 2019. aastal tõstetakse nii miinimumpalka kui pensione 8%. Keskmise brutopalga kasv peaks Swedbanki hinnangul küündima sel aastal üle 6%.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul on palgakasv püsinud kooskõlas suhteliselt kiire majanduskasvuga. Majanduse jahtudes võib eeldada ka palgakasvu aeglustumist, kuid tööjõupuuduse tõttu palgasurved kindlasti püsivad.

Palgatöötajate reaalne ostujõud ehk hindadega korrigeeritud netopalk tõusis eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra. "Nii kiiret ostujõu kasvu nägime viimati eelmise majandusbuumi ajal. Sotsiaalsiirete tõus ja kiire palgakasv on tugevdanud majapidamiste finantsseisu. Perede hinnang oma rahanduslikule olukorrale on parem kui iial varem, ületades oluliselt eelmise majandusbuumi aegset taset," rääkis Elmik.

Veidi alla poolte peredest suudavad Konjunktuuriinstituudi andmetel säästa. Majapidamiste hoiused on aastaga kasvanud kümnendiku võrra. Samas on hoiused siiski väga ebaühtlaselt jaotunud ja paljudel peredel on sääste liiga vähe. Eesti Panga andmetel on 40 protsendil leibkondadest sääste alla tuhande euro ja viiendikul isegi alla saja euro.

"Tööjõukulud moodustavad ligi poole jooksevhindades arvestatud sisemajanduse kogutoodangu maksumusest ning majanduse hoogne kasv 2018. aasta viimases kvartalis võimaldas palgafondi märgatavalt suurendada – 2017. aasta viimase kvartaliga võrreldes 11%. Rõõmustavaks võib pidada asjaolu, et aastatagusega võrreldes suurenes ka ettevõtjate kasum suhteliselt tempokalt ehk 7,5%. Kokkuvõttes kasumi osa lisandväärtuses siiski jätkuvalt veidi vähenes," ütles Eesti Panga analüütik Natalja Viilmann.

Tootlikkus hõivatu kohta suurenes 3,3%, aga keskmine töötaja töötas aga aastatagusega võrreldes vähem tunde. "Paindlike, sh osaajaga töövormide kasutamine võimaldab kaasata rohkem töötajaid, kuid pisendab nende keskmist panust. Tootlikkus töötatud tunni kohta suurenes oluliselt rohkem – 6,3%. Kokkuvõttes võib öelda, et palkade ja tootlikkuse kasvu vahel valitseb endiselt tasakaalustamatus, kuid olukord on pisut paranenud," lisas Viilmann

Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2018. aastal 1310 euroni, kerkides aastaga 7 protsenti. Maksu- ja tolliameti andmetel tõusis mediaanpalk (palk, millest rohkem ja vähem saajaid on võrdselt) samal ajavahemikul 8 protsenti 1006 euroni.