Tööandja 9 panust, et ennetada töötaja läbipõlemist

Peab meeles pidama, et eriti suures läbipõlemise ohus on just need toimekad ja kohusetundlikud rööprähklejad, kelle puhul tundub, et nad saavad kõigega hakkama. Läbipõlemist võib veel järeldada näiteks pidevast stressist, füüsilisest väsimusest, unetusest, alkoholiga liialdamisest või süvenevatest probleemidest kodus. Sageli inimene ei seosta läbipõlemise füüsilisi sümptomeid (seedehäired, peavalud või südame ja veresoonkonna haigused) töökeskkonnaga.

Läbipõlemise korral on mõistlikum ja soodsam olukorda ennetada. Ennetuse juures on oluline, et ei nähtaks tonti seal, kus seda ei ole, ehk ei tasu iga üksikut peavalu või unetut ööd võtta kui läbipõlemise kindlat märki. Pigem tasuks jälgida teadlikult pikema aja vältel, kas on tekkinud või tekkimas mitu läbipõlemise ohule viitavat märki korraga ja püsivalt. Tööandja seisukohast on ennetamine väga oluline, sest töötaja läbipõlemine on ettevõttele alati kulukas – arvestades läbipõlejate kommet teha tööd võimalikult palju. Läbipõlemisest depressioonini ei ole pikk maa.

Depressioon on Maailma Terviseorganisatsiooni ehk WHO andmetel järgmisel aastal tõenäoliselt kõigis vanusegruppides teiseks põhiliseks töövõime vähenemise ja töölt kõrvale jäämise põhjuseks.

1. Pakkuda töötajale võimalust õppida stressoritega toime tulema (nõustamine, koolitused).

2. Vaadata üle töökoormuse ja delegeerimise võimalused.

3. Soodustada sporti ja tervislikke eluviise.

4. Luua stabiilne ja usalduslik töökeskkond, kus eksimustest õpitakse nende karistamise asemel.

5. Arutada läbi ootused töötajale, nii töötaja enda kui tööandja vaatenurgast.