15 märts 2019
Jaga lugu:

Tööandja 9 panust, et ennetada töötaja läbipõlemist

Tööpsühholoog Ave-Gail Kaskla, kes juhib Eesti suurima äriideede konkursi „Ajujaht” meeskonda Võõras Sõber, on kogenud läbipõlemise piiril olemist. Võõra Sõbraga üritab ta levivat läbipõlemist ennetada.

Tööpsühholoog Ave-Gail Kaskla  Foto:

Seitse aastat tagasi tajusin tööl, et minult oodatakse järjest suuremat panust, järjest kiiremat käiku. Tööpäevad venisid üha pikemaks, unetunnid jäid lühemaks. Loobusin treeningutest, kuid kõik tundus ikkagi liialt intensiivne. Kõndisin oma emotsioonide vahel nagu tiiger puuris, vaimustusest pettumusse ja vihasööstust eufooriasse. Mõistsin, et tuleb teha otsus – kas punnida, hambad ristis, edasi või riskida ja astuda korraks kõrvale. Hea sõbra toel otsustasin riskida ja usun tänaseni, et selle sammuta oleksin kukkunud läbipõlemise kuuma kraatrisse.

Läbipõlemine ei ole meie töökeskkonnas midagi uut ega tavatut, seda on uuritud varsti pool sajandit. Küll aga on uus nähtus sellest avalikult rääkimine. Üha rohkem tunnustavad arstid ja avaliku elu tegelased vaimse tervise probleeme võrdselt füüsiliste hädadega.

Minul oli hea sõber, kes oli õigel ajal õiges kohas koos õige nõuandega. Kõigil niimoodi ei vea. Seepärast on oluline, et suudaksime ära tunda läbipõlemise märke nii enda kui oma töökaaslaste juures. Et meil oleks õigel hetkel kellegagi rääkida. Läbipõlemise ennetamiseks ei pea tegema elumuutvaid otsuseid nagu töölt lahkumine, sageli piisab professionaalsest toest, mis tuvastaks need stressiallikad, mis sind läbipõlemise suunas tõukavad.

Peab meeles pidama, et eriti suures läbipõlemise ohus on just need toimekad ja kohusetundlikud rööprähklejad, kelle puhul tundub, et nad saavad kõigega hakkama. Läbipõlemist võib veel järeldada näiteks pidevast stressist, füüsilisest väsimusest, unetusest, alkoholiga liialdamisest või süvenevatest probleemidest kodus. Sageli inimene ei seosta läbipõlemise füüsilisi sümptomeid (seedehäired, peavalud või südame ja veresoonkonna haigused) töökeskkonnaga.

Läbipõlemise korral on mõistlikum ja soodsam olukorda ennetada. Ennetuse juures on oluline, et ei nähtaks tonti seal, kus seda ei ole, ehk ei tasu iga üksikut peavalu või unetut ööd võtta kui läbipõlemise kindlat märki. Pigem tasuks jälgida teadlikult pikema aja vältel, kas on tekkinud või tekkimas mitu läbipõlemise ohule viitavat märki korraga ja püsivalt. Tööandja seisukohast on ennetamine väga oluline, sest töötaja läbipõlemine on ettevõttele alati kulukas – arvestades läbipõlejate kommet teha tööd võimalikult palju. Läbipõlemisest depressioonini ei ole pikk maa.

Depressioon on Maailma Terviseorganisatsiooni ehk WHO andmetel järgmisel aastal tõenäoliselt kõigis vanusegruppides teiseks põhiliseks töövõime vähenemise ja töölt kõrvale jäämise põhjuseks.

Mida tööandja esmalt teha saab? Siin on minu üheksa soovitust:

1. Pakkuda töötajale võimalust õppida stressoritega toime tulema (nõustamine, koolitused).

2. Vaadata üle töökoormuse ja delegeerimise võimalused.

3. Soodustada sporti ja tervislikke eluviise.

4. Luua stabiilne ja usalduslik töökeskkond, kus eksimustest õpitakse nende karistamise asemel.

5. Arutada läbi ootused töötajale, nii töötaja enda kui tööandja vaatenurgast.

6. Vaadata üle ajakasutus ja ettevõttesisene kommunikatsioon.

7. Analüüsida juhtimisstiili sobivust.

8. Tagada õiglane tasustamissüsteem.

9. Võimaldada regulaarset tervisekontrolli.

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Enimloetud
Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee