Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Muudatus kui kaotus ja sellega kohanemise toetamine
Šveitsi-Ameerika psühhiaater Elizabeth Kübler-Ross kirjeldas möödunud sajandi viimasel veerandil ilmunud raamatus „Surmast ja suremisest” leinaprotsessi viit staadiumit, mille läbivad surmavalt haiged patsiendid ja nende lähedased.
Foto: Pixabay
Kübler-Rossi mudeli nime all tuntuks saanud käsitlust on tänapäeval laiendatud ka muudele isiklikele kaotustele – näiteks töökoha kaotus ning ebameeldivana tajutud suured muudatused organisatsioonides (nt ettevõtete ühinemine või poolitamine), millega seostub olulistest ja seni tähtsatest kaaslastest ilmajäämine. Mudel kirjeldab viit emotsionaalset etappi, mille inimesed kaotuse puhul läbivad.
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida.