Jaga lugu:

Mälu parandamiseks tuleb aju aktiveerida

Teie mäluga on kõik korras, probleem on keskendumises, veenis Pärnu Finantskonverentsil osalejaid koolitaja ja mälutreener Tauri Tallermaa. Keskendumast segab meid aju omadus lülituda igal võimalusel säästureźiimile, sest see on hädavajalik ellujäämiseks.

Tauri Tallermaa  Foto: Urmas Kamdron

Tallermaa hakkas mälu treenimisega tegelema pärast kohtumist kaheksakordse mälu maailmameistri Dominic O´Brieniga. Ta sai kinnitust, et mälu seondub eelkõige alati tähelepanu ja keskendumisega. „Inimese mälu on tegelikult tohutult võimekas,“ veenis Tallermaa. Tema sõnul ei tähenda mälu treenimine suurtes kogustes info meelde jätmist, vaid eelkõige mälu efektiivset kasutamist ja seoste loomise oskust. „Kõige lihtsam soovitus – hakake oma aju kasutama. Ärge arvake, et ta töötab iseenesest.“

„Me ei suuda kogu aeg tähelepanu fokuseerida. Käin tihti koolides loenguid pidamas,“ rääkis koolitaja. „Kõige lahedam on rääkida teise-kolmanda klassi lastele. Nemad ei jäta kunagi muljet, et nad kuulavad, kui jutt ei huvita.“ Täiskasvanutega on lood tema sõnul teisiti. Me teeskleme sageli ja teeme enamasti nii, nagu oleme kogu aeg harjunud tegema, ning valime viisi, mis ei nõua pingutust. Mälu lülitab sellises olukorras end säästureźiimile.

Samas rääkis ta, et inimesed suudavad tõeliselt keskenduda ainult kolm tundi päevas, kokku poolteist tundi kaheksatunnise tööpäeva jooksul.

Naiste aju on Tallermaa sõnul aktiivsem, sest naised hoolivad rohkem. Selgituseks tõi ta looduselt saadud erinevad rollid. Mehe roll on elu anda ja naise oma elu kanda. Naine näeb üheksa kuud vaeva – see annab talle empaatiavõime ja paneb aju aktiivsemalt tööle.

Tõeliseks meistriks saamisel kehtib Tallermaa sõnul 10 000 tunni reegel. Ameerika psühholoog Anders Ericsson on uurinud inimesi, kes jõudsid milleski teistest palju kaugemale, ja leidis, et edu tagab, kui näed selleks vaeva 10 000 tundi. Parima tulemuse saavutamiseks ei piisa lihtsalt mehaanilisest kordamisest, vaid tuleb pidevalt parandada soorituste tulemust. Soorituste parandamiseks soovitas Tallermaa keskenduda sajaprotsendiliselt sellele, mida teed. Teiseks peab saama tagasisidet, kuidas läheb, sest aju üks hullemaid häirijaid on teadmatus.

Keskendumise kohta rääkis Tallermaa kaks aastat tagasi tehtud uuringust mobiiltelefonide mõju kohta. Uuring viidi läbi kolmes rühmas. Esimene rühm jättis telefoni teise ruumi, teine rühm võttis kaasa, kuid pani selle ruumi kaugemasse nurka, ning kolmas rühm jättis telefonid enda kõrvale. „Kõige parema tulemuse saavutas esimene rühm, sest telefoni lähedus tekitab ajus teadmatuse. Hirm millestki ilma jääda on tänapäeva inimese kõige suurem segaja,“ rääkis Tallermaa.

Peaksime leppima sellega, et aju areneb väga pikka aega, arvas koolitaja. „Päris mälestusi jaksab aju kinni hoida 3–4 eluaastast. Ka pärast seda on enamus mälestustest fiktsioon. Me ainult arvame, et mäletame. Fakti võime mäletada, kuid sellega kaasnevat mitte,“ rääkis Tallermaa.

Meie aju töötab tema sõnul neuronivaheliste seoste abil. Asja teeb keeruliseks see, et ajus on neuroneid liiga palju. „Keegi pole elanud nii kaua, et pea oleks täis saanud.“

Aju teeb kõike järgnemisi, see on tema eripära. Me ei saa kontrollida kahte tegevust korraga, näiteks teha jalaga päripäeva ringe ja samal ajal joonistada käega õhus number kuut, tõi Tallermaa näite.

Hea aju on see, mis suudab kasutada võimalikult palju oma osasid. Tallermaa soovitas õppida aju arendamiseks muusikainstrumente või õpetada vasakukäelist parema käega kirjutama, sest siis aktiveerime mõlemad aju poolkerad.

Me omandame uusi teadmisi kõige paremini siis, kui õppimine tekitab elamust. Teiseks peame alati tekitama seose, sest aju töötab seoste abil. Aju unustab kiiresti ja mäletab valesti, aga emotsioon aitab meelde jätta. Motivatsioon midagi teha on samuti emotsioon.

Et aju saaks hakkama, tehke pause, soovitas Tallermaa. Vaimne väsimus tekib 15–20 minuti pärast, füüsiline pärast pooleteisttunnist pingutust. Omandamine toimub alati pauside ajal ja paus on selleks, et korrata ja kinnistada.

Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee