Autor: Personaliuudised.ee • 24. mai 2019

Kandidaadid ei saa tööandjatelt piisavalt infot. Ja nad vastavad samaga

Brandemi ja Palgainfo Agentuuri värbamistrendide uuringust selgus, et kõigile tööle kandideerijatele annab tagasisidet veidi üle poole kõigist tööandjatest. Teisalt tuleb enamikul tööandjatest ette, et kandidaadid ignoreerivad telefonikõnesid, jätavad töövestlusele ilmumata või ei tea isegi, millisele ametikohale nad kandideerisid.
Foto: Pixabay

Värbamisagentuuri Brandem tegevjuhi Marie Evarti sõnul kujundab igapäevane suhtlus kandidaatidega (või selle puudumine) tööandja mainet rohkem kui mis tahes PR-sõnumid või reklaamid. „Kandidaadid ei vihka midagi rohkem kui seda, et nad ei saa infot, et nendega ei suhelda. Ebameeldivast kandideerimiskogemusest räägib oma tuttavatele enamik inimesi. Tööandja maine kujundamine saabki alguse just vahetust suhtlusest töötajate ja kandidaatidega. Siin on paljudel tööandjatele hea võimalus väikeste muudatustega värbamisprotsessis oma tööandja mainet parandada ja kandidaatide hulka suurendada,” lisas Evart.

Värbamistrendide uuringust selgus, et paljud tööandjad ei anna kandidaatidele piisavalt infot. 57% tööandjatest annavad personaalse tagasiside kõigile kandideerijatele. Ainult sobivatele kandidaatidele annab tagasisidet 37% tööandjatest. Regulaarset ülevaadet kandideerimisprotsessi kohta annab kandidaatidele kõigest 16% tööandjatest.

Allikas: Brandem

Ka kandidaadid ei ole alati kõige paremad suhtlejad, selgub samast uuringust. 60% tööandjatest on eelmise aasta jooksul juhtunud, et kandidaat ei vastanud telefonile ega helistanud ka tagasi, 57% tööandjatest on ette tulnud, et kandidaat ei tulnud töövestlusele ega teatanud sellest. 49% tööandjatest koges, et kandidaat ei vastanud e-kirjale, milles on palutud vastust. 8% tööandjatest on tulnud eelmisel aastal silmitsi seista olukorraga, kus kandidaat on ilmunud töövestlusele ebakaines olekus. Tihti ei tea kandidaadid sedagi, millisele ametikohale või organisatsiooni nad kandideerivad.

Allikas: Brandem

Marie Evarti sõnul on headest kandidaatidest ilmajäämine tööandjale meeletult suur kulu. Kui kandidaat ei ilmu töövestlusele, siis on ilmselge, et esmane kontakt temaga ei olnud piisavalt huviäratav või on töövestluse kokkuleppimisega jäädud hiljaks ning konkureeriv tööandja on juba ette jõudnud. Värbamisprotsessi kiirus ja läbipaistvus ning selge kommunikatsioon on kriitilise tähtsusega.

„Peame arvestama, et teatud sihtrühmade puhul ei saagi tööandja eeldada, et kandidaat on teinud kandideerimisel meeletu eeltöö. Kandideerimiskäitumine on erinev ja värbaja peab seda arvesse võtma. Näiteks tegevjuhi positsioonile kandideerinud inimesele ei pea meelde tuletama, millisesse ettevõttesse ta oma CV saatis. Klienditeenindajad saadavad aga oma CV tavaliselt 10–15 tööandjale korraga. Kandidaadile peaks andma operatiivset infot vestluse toimumise aja ja asukoha kohta, et tagada kokkulepitud töövestlustest osavõtt. SMS töövestluse hommikul võib teha imesid,” lisas Evart.

Värbamistrendide uuringus osales 591 tööandjat üle Eesti.

Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Personaliuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Helen RootsPersonaliuudised.ee juhtTel: 55 988 223
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700
Mirell SoaseppKonverentside programmijuhtTel: 55 565 456