Autor: Personaliuudised.ee • 6. juuni 2019

Riigipühadel töötamise tasustamine

Jaanipäev ja võidupüha ei ole enam kaugel, mistõttu on õige aeg juhtida tähelepanu riigipühadel töötamisele. Kas ja millal on töötajal lühendatud tööpäev või õigus vabale päevale? Millised on erandjuhud? Arusaamatuste vältimiseks tasub tööandjal mõelda sellistele olukordadele varakult, kirjutab Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits.

Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits

Töölepingu seaduse (TLS) § 53 kohaselt peab tööandja uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendama kolme tunni võrra. Tööpäeva peab lühendama olenemata töötamise vormist (kas täis- või osaline tööaeg või summeeritud tööaeg). See tähendab, et seaduses esitatud juhtudel on tööaja lühendamine tööandjale kohustuslik.

Kui lühendada ei saa, tuleb ületunnitöö tasustada

Töötaja tööpäeva tuleb lühendada ka olukorras, kus tööprotsess on katkematu, näiteks ei ole võimalik kaubandusettevõtet või tehases tootmisliini kolm tundi varem sulgeda. Seega kui töö iseloomu tõttu on tööandjal siiski vaja, et töötaja töötaks tavapärase arvu töötunde või graafiku põhjal, tuleb sõlmida sellekohane kokkulepe. Sellisel juhul on viidatud kolm tundi ületunnitöö, mis tasustatakse kas vaba aja andmisega samas ulatuses või rahalise hüvitusega (1,5-kordne töötasu).

Riigipühal töötaja saab kahekordse tasu

Kui tavaliselt on riigipüha töötajate jaoks vaba päev, siis teatud sektorites on riigipühal töötamine tavapärane töö iseloomu tõttu – näiteks klienditeenindajad kaubanduses, bussijuhid linna- ja maakonnaliinidel jne. Töötajatele, kelle terve tööpäev või graafikujärgse tööaja töötunnid langevad riigipühale, tuleb TLS-i § 45 lõike 2 kohaselt maksta kahekordset töötasu. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et kahekordse tasu asemel hüvitatakse riigipühal töötamine töötajale vaba ajaga, mille eest makstakse tavapärast töötasu.

Oluline on juhtida tähelepanu, et olukorras, kus töötaja tööpäeva ei ole võimalik riigipühal lühendada, tuleb töötajale tasuda nii ületunnitöö kui ka riigipühal tehtud töö eest. Summeeritud tööaja arvestuse korral võib, aga ei pruugi riigipühal töötamine tekitada ületunnitööd, sest üle- ja alatunnid selguvad summeerimisperioodi lõpus.

Näide. Töötaja töötab 23.–24. juunil täistööajaga kaheksa tundi, mille eest makstakse kokkulepitud töötasu. Riigipühal töötamise hüvitamiseks on pooled aga kokku leppinud, et seda ei hüvitata rahas (topelttasu), vaid riigipühal töötatud aeg antakse 25.–26. juunil tasustatud vabade päevadena.

Riigipühade loetelu on esitatud pühade ja tähtpäevade seaduse §-s 2. Peale riigipühade makstakse sama seaduse § 4 lõike 2 järgi kahekordset tasu ka rahvuspühal (24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev).

Riigipühad, mis on puhkepäevad ja mille puhul makstakse kahekordset tasu, on:

1. jaanuar – uusaasta;

suur reede (liikuv püha);

ülestõusmispühade 1. püha (liikuv püha);

1. mai – kevadpüha;

nelipühade 1. püha (liikuv püha);

23. juuni – võidupüha;

24. juuni – jaanipäev;

20. august – taasiseseisvumispäev;

24. detsember – jõululaupäev;

25. detsember – esimene jõulupüha;

26. detsember – teine jõulupüha.