Autor: Personaliuudised.ee • 18. juuni 2019

Lühendatud tööpäev on kohustuslik pühadele eelneval reaalsel tööpäeval ehk 22. juunil. Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks osalise tööajaga töötaja puhul, kes on tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas riigipüha eelsel päeval tööle tulema ei pea.

Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval ja tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ja hüvitatakse seaduse järgi kas tasulise vaba aja andmisega või kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt. Summeeritud tööajaga töötavatel töötajatel selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpuks ja need hüvitatakse samamoodi – tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas. Kokkulepe pühade-eelsel päeval töötamise kohta tehakse üldjuhul graafiku koostamise ajal. Kui töötaja on kokkuleppe tegemise ajal keeldunud tööpäeva lühendamata jätmisest, siis ei saa tööandja kohustada töötajat töötama tervet tööpäeva.

Riigipühana tähistatavad võidupüha ja jaanipäev langevad pühapäevale ja esmaspäevale. 23. ja 24. juunil töötatud tundide eest tuleb maksta töötajale kahekordset töötasu. Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta kahekordselt. Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid. Ülejäänud töötunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale, lisatasu maksma ei pea.

Tööpäevi lühendatakse uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäeva eel.

Allikas: tooelu.ee