Jaga lugu:

Välismaalaste seaduse muutmine suurendab bürokraatiat ja ei täida eesmärki

Planeeritavad välismaalaste seaduse muudatuste eelnõu on tehtud kiirustades ja analüüsita ega aita mõistlikul viisil vähendada välismaalaste Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist, leiavad ettevõtjate katusorganisatsioonid.

Eesti Tööandjate Keskliit ja Kaubandus-Tööstuskoda saatsid siseminister Mart Helmele ühise kirja, kus kritiseerivad plaanitavaid välismaalaste seaduse muudatusi.

„Toetame seaduse muutmise eesmärki – aidata vähendada välismaalaste Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist. Samas oleme vastu eelnõus väljapakutud meetmetele, sest need ei aita meie hinnangul kõige mõistlikumal viisil soovitud eesmärki täita,“ seisab kirjas.

Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul on eelnõu koostatud kiirustades ja seetõttu on meetmed ebaselged nii ettevõtjatele kui ka ilmselt järelevalveasutustele. Lisaks puudub korralik mõjuanalüüs.

„Arusaamatuks jääb, millist probleemi soovitakse lahendada ehk millised on need välistööjõu kasutamise skeemid, mille vastu soovitakse võidelda,“ kommenteeris Tööandjate Liidu tegevjuht Arto Aas. „Uued meetmed peaksid aitama kuritarvitusi vältida. Praegu näeme soovi läbi analüüsimata meetmeid kiiresti jõustada, see aga ei saa olla eesmärk omaette.“

Kaubandus-Tööstuskoja juht Mait Palts lisas, et eelnõu suurendab ka ausate ettevõtjate halduskoormust seoses kontrollikohustuste täitmisega. „Samuti lisandub paljudele ettevõtjatele ebaproportsionaalne vastutus kolmandate isikute eest. Täitevvõim ei saa pööratud tõenduskoormusega valimatult ettevõtjate koormust suurendada ja enda ülesandeid tööandjatele peale suruda. Nii ei jää põhitööks varsti enam üldse ressurssi.”

Näiteks peatöövõtjad, kes ise küll võõrtööjõudu ei rendi, kuid keda eelnõu sõnastuse kohaselt saaks liigitada kasutajaettevõtjateks, peaksid eelnõu järgi hakkama alltöövõtjate eest vastutama, hakates kontrollima teise ettevõtte poolt välismaalastega sõlmitud lepinguid ja maksude tasumist. Seda on neil aga peaaegu võimatu teha.

Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul ei ole praegune eelnõu kvaliteetne ja eelnõu eesmärgi saavutamiseks on mõistlik alustada õigusloome protsessiga otsast peale – esimese sammuna tuleks koostada väljatöötamiskavatsus, mis praegusel eelnõul puudub. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt tuleb üldreeglina enne iga eelnõud see aga koostada.

Foto: Pixabay
Jaga lugu:
PERSONALIUUDISTE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad personali uudised igal nädalal enda postkasti.

Personaliuudised.ee toetajad:

Kai Miller
Kai MillerPersonaliuudised.ee juhtTel: 5330 5136kai@personaliuudised.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin PuhkanPersonaliuudised.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee