Autor: Sirli Spelman • 16. august 2019

Selleteemaline arutelu toimus 9. augustil Paide arvamusfestivalil. Arutelu juhtis Anu Välba ja arutelus osalesid Avar Agentuur OÜ juht Madis Kirsman, Põlva gümnaasiumi direktor Alo Savi, ettevõtja ja tulevikutrendide tundja Ott Pärna, noor ettevõtja 2017 ja Testlio asutaja ja juht Kristel Kruustük ning koolitaja, tööõnne ja enesearengu ekspert Tiina Saar-Veelmaa. Arutelu korraldas MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused.

Selleks et olla valmis aastaks 2035, peame juba praegu mõtlema sellele, mida tänastele ja homsetele noortele õpetada; lisaks, mida võtta ette, et ise kergemini kohaneda.

Mida teed sina 15 aasta pärast?

Kristel Kruustük vastas, et ta on pigem hetkes elav inimene ja tegeleb ilmselt sellega, mis teeb ta õnnelikuks. Ott, kes on tulevikutrendide uurijana pädev ütlema, mis ja kuidas tulevikus juhtub, kasutas ingliskeelset väljendit human being, not human doing, kirjeldamaks seda, et olemist peab oskama nautida.

„Ma võin öelda täpselt, mida ma 85-aastaselt teen - olen lastekirjanik ja arborist,” vastas Tiina, kes usub, et juba praegu on kohanemisvõime uus kohusetunne. Alol on aga 2035. aastal kaks eesmärki: otsustada, kelleks ta saada tahab ja valmistuda vanaisaks saamiseks.

Madis, ainus arutelus osaleja Z-generatsioonist, vastas küsimusele küsimusega: „Kas mul peab olema viie aasta plaan?” Ta lisas, et pidevalt tulevikus elades kipuvad inimesed ära unustama selle, kus nad on praegu. Soovitus tulevikuks - ära mõtle ette!

Tuleviku ametikohad

Homset elu(stiili) kujundame juba täna, ent kipume siiski eeldama, et homne on miskit sarnast eilsele ja tänasele. Fakt on see, et neid ametikohti, mis on 15 aasta pärast kõige nõutumad, praegu veel ei eksisteerigi. Seetõttu on oluline omada mitmekülgseid teadmisi, oskusi ja (töö)kogemusi – mida kirjuma taustaga inimene, seda parem! Selleks aga, et teadmisi, oskusi ja kogemusi uues kontekstis rakendada, peame alustuseks kontekstist aru saama. Siinkohal soovitab Ott vältida mõttelaiskust ning arvestada (tuleviku)konteksti loovate trendidega juba praegu.

Pigem on see ootuspärane, et noored ei tea keskkooli lõpetades, vahel ka mitte ülikooli lõpetades, mida nad teha tahavad või kelleks saama peaksid. Madis küsis (küll arutelu lõpus) sellega seoses intrigeeriva küsimuse: „Kas kogu aeg peab kellekski saama? Kas noor ei ole juba keegi?” Mida vastaksid sina, kui sulle esitatakse järgmised küsimused.

• Mida sina tahad teha?

• Mida su vanemad tahavad/tahtsid, et sa teed?

• Mida ühiskond tahab, et sa teed?

X-generatsioonile omased lojaalsus ja kuulekus ning madala profiili hoidmine jäävad tänapäevasel tööturul üha enam tagaplaanile – praegu on tavapärane endale ise amet välja mõelda! Palju kommenteeritud lumehelbekeste põlvkond ootab aina enam kohest tagasipeegeldust, võimalusi proovida seda-teist-kolmandat ning tasakaalu elu erinevate valdkondade vahel. See põhjustab aga praegustele tööandjatele suurimat peavalu. Arutelus osalejate hinnangul on oluline, et igaüks uuristaks endale oma tee ja ümbritsev keskkond peab olema suuteline erinevaid radu valivate inimestega toime tulema.

Mida tänastele (ja homsetele) noortele õpetada?

Väga levinud on, et noored õpivad seda, mis on äge, teades juba alguses, et sellel erialal nad päevagi tööd ei tee. Siit tekib aga küsimus – kui iseõppimiseks on tänapäeval rohkem võimalusi kui kunagi varem, milleks siis üldse ülikool? Aga selleks, et õhinapõhiseks õppimiseks on kriitilise tähtsusega enesejuhtimise ning õige-vale eristamise oskus ja enese piisav tundmine. Alo lisas, et noorel peab olema tahe liikuda, lugeda ja julgus otsustada, k.a olukorras, kus mõni asi tulebki pooleli jätta. „Ent vahepeal on oluline teha asju, mis ei meeldi – see avab hoopis teistsuguseid uksi ja suuremaid võimalusi,” kommenteeris Kristel.

Panelistid jäid pikemalt arutama ebaõnnestumise teemal, sest julgus katsetada ja sellega kaasnevalt ka läbi kukkuda on tuleviku tööturuga kohanemisel väga tähtsad. Olenemata sellest, kas tegemist on noore või juba täiskasvanuga, peab oskama oma sisemist kriitikut taltsutada. Samas ei tohi unustada küsimast miks, sest selle kaudu mõistetakse tegevustega loodavat väärtust; see on juba praegu tööturul tegutsevate inimeste jaoks määrava tähtsusega.

Oluline on n-ö toota õige ettevalmistusega inimesi, mistõttu tõstab tulevikutrendide uurija esile mõned oskused, mida tuleviku tarbeks omandada:

• mõtestamine ja konteksti mõistmine,

• sotsiaalne intelligentsus ja suhtlemisoskus,

• kultuuriline kompetents,

• algoritmiline mõtlemine,

• interdistsiplinaarsus,

• disainmõtlemine,

• virtuaalse koostöö oskus.

Kuidas ise valmis olla?

Tulevikutöö saab olema selline, kus antakse pidevat tagasisidet ning saab rakendada loovust ja isemõtlemist, on Põlva gümnaasiumi direktor veendunud, küsides ka seda, kuidas saab robotiseerida töid, mis tegelevad inimestega? Ei saagi!

Veelgi vajalikumaks muutub avatus, sest erinevaid (koostöö)võimalusi tekib aina juurde. Samas võib liiga palju võimalusi tekitada inimestes ängi, ärevust ja hirmu – seetõttu on oluline hoida fookuses iseendaga toimetulekut. Endas (ja noortes) on oluline kasvatada enese- ja tähelepanu juhtimise oskust. Empaatiavõime ja säilenõtkus muutuvad kriitilise tähtsusega tööriistadeks igaühe tööriistakastis. Suutlikkus toime tulla (infoga) manipuleerimisega ja eristada õiget valest saadab meid tulevikus igal sammul.