Autor: Personaliuudised.ee • 21. august 2019

Mariliis Veereti personalijuhtimise eriala lõputöö võrdles kahe noorima tööturul oleva põlvkonna – Y ehk 80ndatel ja 90ndatel sündinud inimeste ning Z ehk üheksakümnendate teises pooles ja hiljem sündinud noorte tööväärtusi.

Mariliis Veereti sõnul levib ühiskonnas Z-generatsiooni kohta stereotüüp, et tegemist on siidikäppadega, kes tööd teha ei taha, millele viitab ka lumehelbekese hüüdnimi. „Tegelikult näitas uuring, et nii Y- kui Z-generatsiooni jaoks on kõige olulisemad tööväärtused suur sissetulek, head võimalused ametiredelil tõusmiseks ja töökoha stabiilsus,” rääkis Veeret.

„Z-generatsiooni puhul on märgata töökoha turvalisuse olulisuse vähenemist. Selle asemel on ettepoole tõusnud töö huvitavus. See haakub ka paljude uurijate seisukohtadega, et tööturul olevad nooremad põlvkonnad ei hoia oma kohast kramplikult kinni,“ ütles Veeret.

„Üldiselt peeti vähemolulisteks sotsiaalseid väärtusi, nagu töö kasulikkust ühiskonnale või teiste aitamist. Need väärtused huvitasid rohkem venekeelseid vastajaid,” lisas Veeret.

„Uuringu põhjal võib teha järelduse, et tööturule tulev põlvkond ei ole eelnevatest nii erinev, kui kiputakse arvama. Varasematest põlvkondadest on Z-generatsioonile selgelt olulisem töö mõtestatus ja huvipakkuvus, aga see pole iseenesest halb. Praegused tööandjad peaksid noorte potentsiaali väga kõrgelt hindama, sest eriti tööjõupuuduse tingimustes on ukse taga järjekord ettevõtetest, kes seda teha tahavad,” sõnas Veeret.

2019. aasta suvel kaitstud lõputöö uuringus osales 442 eesti- ja venekeelset noort. Töö juhendaja oli Aiki Pärle.