Varsti on töövõimetuslehtede peamiseks põhjuseks depressioon?

Vaimse tervise ja seeläbi ka füüsilise tervise häirumine võib tuleneda stressirikkast töökeskkonnast. Terviseprobleemide korral ei piirdu kahjulik mõju üksnes isikliku tervisega, vaid see mõjutab kogu ühiskonda. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on Eestis hinnanguliselt 572 miljonit eurot ning see summa võib juba lähitulevikus kasvada.

Nähes kasvavat probleemi ja tagajärgede tõsidust, on vaimset tervist toetav töökeskkond arenenud riikides üks olulisemaid töötervise ja -ohutusega seotud teemasid ja nii ka Eestis. Alates 1. jaanuarist 2019 jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, millega täpsustati töökeskkonna vaimse tervise käsitlust. Muudatusega selgitati ka psühhosotsiaalsete ohutegurite mõistet, milleks on näiteks õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.

Tööandja peab tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid, sealhulgas kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda. Ka töötajana on võimalus kujundada hea psühhosotsiaalne keskkond – leida võimalus anda juhtidele konstruktiivset tagasisidet töökeskkonna ja töökorralduse osas ning teha ettepankuid olukorra parandamiseks ning olla ühtlasi toetav kolleeg.