Autor: Kai Saard • 5. september 2019

Sellel aastal keskendub konverents muutustele, mis on juba toimunud või mis alles ees ootavad. Konverentsi moderaator on Icefire’i personalijuht Sirli Spelman, kes ütles: „Teemade valik annab võimaluse hinnata ja analüüsida meie tänast olukorda, et igaüks saaks teha paremaid otsuseid homse kohta. Esinejate hulka kuuluvad professionaalid, kelle kogemustest on meil kõigil kindlasti üht-teist õppida.”

Pikaaegse kogemusega juht ja personalijuht Maria Kütt ütleb, et tasu on juhtimisvahend, mitte üksnes seadusjärgne kohustus tehtud töö eest midagi maksta. Konverentsil vastab ta oma kogemusele, uuringutele ja personalijuhtimise lektori vaistule tuginedes põnevatele küsimustele: kas individuaalsed palgaotsused või kõikehõlmav süsteem? Etteantud pakett või menüü, mille hulgast valida? Tulemustasuga või ilma? Kas arvestada palka ise või osta teenusena sisse? Kas juhtida kulusid või ehitada kuldseid puure? Mille eest üldse palka maksta?

Töötasu on teema, millest rääkimist paljuski välditakse. Kuigi seadus otseselt töötajale oma palgast rääkimist ei keela, tunnevad ilmselt paljud töötajad kohustust hoida oma töötasu andmed saladuses. Üksnes tööandjale sätestab töölepingu seadus üldise kohustuse mitte avaldada töötaja töötasu ja selle maksmist puudutavaid andmeid kolmandatele isikutele. Kuidas on GDPR palka mõjutanud, räägib vandeadvokaat Tambet Toomela.

Maailmaklassi värbaja Renita Käsper esitab samuti olulise küsimuse: kas on võimalik tugeva tööandja brändi abil talentidele vähem palka maksta ja sedasi palgakulu kokku hoida? Ta ütleb, et 50% töötajatest väidab, et nad ei liituks negatiivse mainega tööandjaga ka juhul, kui see pakuks suuremat palka.

Vandeadvokaat Kaido Künnapas astub kuulajate ette tänuväärse teemaga ja räägib tulumaksuvaba miinimumi senistest õppetundidest. Katseaasta põhjal tõstab Künnapas muu hulgas esile kolm näpunäidet, mis muudaksid tuleval aastal deklaratsiooni esitamise veelgi valutumaks.

Kes kunagi tööle kandideerinud, on suure tõenäosusega seisnud silmitsi olukorraga, kus teadmatus palganumbri kohta on tekitanud ebameeldivat tunnet. Kui aga tööandjale helistada ja küsida, kui suur palk on, siis on oht, et värbaja lahterdab tööotsija kahtlaste kandidaatide hulka, keda ei motiveeri töö sisu, vaid kõigest rahanumber. Tööandjad proovivad tihtipeale aga ebamugavast palgateemast rääkimist lükata võimalikult viimasele hetkele. Kuidas ja millal peaks tööandja palgast rääkima, et sellest oleks kasu nii talle endale kui ka kandidaatidele? Pikaaegse kogemusega värbaja Marie Evart jagab konverentsil head praktikat.

Vandeadvokaat Siret Saks keskendub ennekõike enda praktikas üles kerkinud välisvärbamise ohukohtadele ja annab praktilisi nippe ohtude vältimiseks ning ebameeldivate tagajärgedega tegelemiseks olukorras, kus juba on tekkinud probleem suhtlemisel PPA-ga või muude ametkondadega.

Peale nende asjakohaste teemade avaldame veel Fontese värske palgauuringu põhjal olulisemad palgatrendid (Mattis Kirsipuu). Umbes 75 000 ametikoha palgaandmete interpreteerimisel saame teada, kuidas käitub palgaturg aastal 2019. Lisaks räägib Merje Kärner juhi rollist ja muutuvast töömaailmast ning arutame Kersti Vannasega, kuidas eriti karmides Eesti töömaailma oludes tööandjana ellu jääda.

Konverentsi programmi ja esinejaid näed SIIT.