Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Töötaja palganumber – saladus või avalik info?
Töötasu on teema, millest rääkimist paljuski välditakse. Kuigi seadus otseselt töötajale oma palgast rääkimist ei keela, tunnevad ilmselt paljud töötajad kohustust hoida oma töötasu andmed saladuses. Üksnes tööandjale sätestab töölepingu seadus üldise kohustuse mitte avaldada töötaja töötasu ja selle maksmist puudutavaid andmeid kolmandatele isikutele.
Kuidas peaks tööandja täpsemalt töötaja töötasu andmetega ümber käima ja millega seejuures arvestama?
Palgaandmed nagu ka muud konkreetset isikut puudutavad andmed on isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 tähenduses isikuandmeteks, mille töötlemine peab toimuma minimaalsuse põhimõttel. Õiguspäraseks töötlemiseks peab igal töötlemistoimingul, sh andmete kasutamisel, säilitamisel ja süstematiseerimisel, olema õiguslik alus. Näiteks on tööandjal õigus avaldada töötaja töötasu töölepingu täitmise eesmärgil raamatupidamise teenuse pakkujale. Kui töötasu avaldamine ei ole seotud töölepingu täitmisega, siis võib tööandja töötaja töötasu avaldada üksnes juhul, kui töötaja on andnud vastavasisulise nõusoleku.
Tambet Toomela räägib palgaandmete avaldamisest pikemalt ja põhjalikumalt juba 12. septembril toimuval Palga Päeva konverentsil. Tule kuulama! Lisainfot saad SIIT.
NB! Praegu kehtib veel soodushind!
Paljudes suuremates ettevõtetes on töötasu palgaastmestik kõigile töötajatele teatavaks tehtud, mille alusel võivad kaastöötajad suhteliselt kergesti mõista, kui palju üks või teine töötaja ettevõttes eelduslikult töö eest tasu saab. Seega sõltuvalt asjaoludest ei pruugi palgainfo alati lõpuni salajane olla. Samas võib ettevõttes olla erikokkuleppeid, millega kaldutakse kõrvale tavalisest selle töötaja palgaastmele vastavast palgatasemest ning sellisel juhul võib tekitada konflikte olukord, kus kaastöötajad ei mõista, miks kedagi eelistatakse. Selle tulemina võib osa töötajaid tunda, et neid koheldakse ebavõrdselt. Teisalt ei saa töötajad alati aru, et kuigi ollakse samal palgaastmel, võib mõnel töötajal olla lisaväärtus, näiteks on teine töötaja läbinud kõrgetasemelise koolituse või on efektiivsem ja tulemuslikum.
Üha enam on hakatud rääkima ka sellest, et kui tööandjad otsivad omale töötajaid, peaks töökuulutuses olema kirjas töötajale makstav tasu. Ka see lõdvendab palgasaladust. Töökuulutuse alusel on võimalik kõigil huvitatud isikutel välja uurida, millisel töökohal millist töötasu makstakse.
Valdkondades, kus töötajaid (spetsialiste) on pidevalt puudu, näiteks IT-sektor, võib töötasu suuruse avalik levitamine meelitada töötajaid konkurentide juurest just sellesse ettevõttesse kandideerima. Nii võib saada endale hinnatud töötaja, kes poleks ilmselt töökohta ilma töötasu suurust teadmata vahetanud.
Arvestada tuleb siiski sellega, et kui isik on otsustanud oma isikuandmed, s.t töötasu suuruse avaldada, siis palgaastmestikku tal õigust avaldada pole, kuna tegemist on tööandja ärisaladusega ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse tähenduses.
Eeltoodu kehtib töölepingulisel alusel töötavate isikute suhtes, kuna juhatuse liikme lepingud, käsundus- ja töövõtulepingud on oma olemuselt erinevad ning nende suhtes töölepingu seadus ei kohaldu.
Kokkuvõttes ei saa töötasu andmed olla kvalifitseeritud töölepingus salajaseks informatsiooniks, mida töötaja kellelegi avaldada ei tohi. Küll aga ei tohi töötaja seda tehes avaldada tööandja ärisaladusega kaetud palgaastmestikku või teiste töötajate töötasusid, mis pole enam tema enda isikuandmeteks. Tööandja on kohustatud hoidma konkreetse töötaja palgasaladust, kui ei esine seda välistav asjaolu.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Kõige kallim konverentsiviga: tulla kohale ainult kuulama!
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele