Valminud on koduspüsija kutsestandard, mis kirjeldab vajalikke teadmisi ja oskusi, et edukalt kodus püsida.
Kutsekoja juhatuse liikme Katrin Keremi sõnul on huvi koduspüsija kutsestandardi vastu plahvatuslikult kasvanud. „Otsustasime kutsestandardi luua, kuna inimesed soovivad ülevaadet, milliseid oskusi ja teadmisi kodus püsimiseks arendada. Juba praegu on näha, et koduspüsija kutsest võib saada selle aasta üks enim taotletud kutsetest,“ prognoosis Kerem.
Koduspüsija kutse taotlemiseks tuleb läbida distantsõpe, mille käigus on vaja individuaalselt omandada vajalikud kompetentsid. Kompetentside hindamine toimub virtuaaleksamil.
Kuna tööprotsessis demonstreerisid koduspüsija kutsestandardi töörühma liikmed suurepäraselt oma koduspüsija kompetentse, said neist ka esimesed kutselised koduspüsijad.
Koduspüsija kutsestandardid on kolmel tasemel. Igaühele praegusel ajal vajalik, koduspüsija, tase 5 kutsestandard kirjeldab eelkõige enda hea toonuse säilitamiseks nõutavaid kompetentse, milleks on digilahenduste kasutamine, sh e-tellimuste koostamine ja videokõnede tegemine, enese motiveerimine ja ajataju mittekaotamine. Valitavateks oskusteks on vaimne ja füüsiline treening kodustes tingimustes ning uute koduste hobide leidmine.
Koduspüsija, tase 7 kutsestandardis on välja toodud ka koduõpetaja kompetents, projekti- ja ajajuhtimise oskused, operaatorioskused laste koduste ülesannete ülesfilmimisel, digioskused e-keskkondades jne. Valitavateks oskusteks on koka, varustaja ja puhastusteenindaja nõuded.
Koduspüsija, tase 8 kutsetunnistust võivad taotleda tase 7 oskustega koduspüsijad, kes saavad iga päev hakkama vähemalt kolme koolilapse ja kahe kodukontoris töötaja motiveerimisega, säilitades seejuures ka kodu- ja töörahu.
Kutsekoda korraldab kutsestandardite väljatöötamist, koordineerib kutseeksamite korraldamist ning analüüsib Eesti tööjõu ja oskuste tulevikuvajadust. Kutsestandardid ja -tunnistused aitavad inimestel teha tarku karjäärivalikuid ning valida oskajaid meistreid.
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.