Riik keeldus eriolukorras erandist: tööstussektoris on oskustööliste puudus
Läinud kuul muretsesid tööstusfirmad tõsiselt, et nende töö lendab vastu taevast, kui nad peavad eriolukorra tõttu välistööjõust loobuma. Siseminister Mart Helme lubas lahendust, aga ei läinud nii, nagu ta ütles.
„Sellest järeldame, et ametnikel ja otsustajatel puudub igasugune sügavam teadmine oma eksportööride sektoripõhisest vaatest,” on masinatööstuse liidu juht Triin Ploompuu pettunud.
Riik ei pikenda välisriikidest tulnud töötajate lubasid, mis jätab nad tööta ja siia lõksu, sest piirid on kinni. Täisvõimsusel toimivad tööstused kaotavad aga eluspüsimiseks vajalikud töötajad.
Ehkki lepingutes sisaldub sageli nõndanimetatud vääramatu jõu klausel, mis annab õigustuse endale seatud kohustusi mitte täita, tuleks koroonakriisi tõttu raskustesse sattunud ettevõtjal hoolega kaaluda, kas ettenägematud ja temast mitteolenevad asjaolud ei jäta talle tõepoolest võimalusi või on need siiski olemas. Sama tõsiselt tuleks suhtuda ka töötajate palkade ajutisse vähendamisesse.
Tööõiguse seminaril „Tööaeg ja paindlikud tööviisid“ tutvustas Soraineni partner vandeadvokaat Karin Madisson tänapäeva töösuhetes jõudu koguvaid paindlike töösuhete vorme.
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.