Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik keeldus eriolukorras erandist: tööstussektoris on oskustööliste puudus
Läinud kuul muretsesid tööstusfirmad tõsiselt, et nende töö lendab vastu taevast, kui nad peavad eriolukorra tõttu välistööjõust loobuma. Siseminister Mart Helme lubas lahendust, aga ei läinud nii, nagu ta ütles.
Riik ei pikenda välisriikidest tulnud töötajate lubasid, mis jätab nad tööta ja siia lõksu, sest piirid on kinni. Täisvõimsusel toimivad tööstused kaotavad aga eluspüsimiseks vajalikud töötajad.
Ehkki lepingutes sisaldub sageli nõndanimetatud vääramatu jõu klausel, mis annab õigustuse endale seatud kohustusi mitte täita, tuleks koroonakriisi tõttu raskustesse sattunud ettevõtjal hoolega kaaluda, kas ettenägematud ja temast mitteolenevad asjaolud ei jäta talle tõepoolest võimalusi või on need siiski olemas. Sama tõsiselt tuleks suhtuda ka töötajate palkade ajutisse vähendamisesse.
Tööõiguse seminaril „Tööaeg ja paindlikud tööviisid“ tutvustas Soraineni partner vandeadvokaat Karin Madisson tänapäeva töösuhetes jõudu koguvaid paindlike töösuhete vorme.
Märgise taotlusvoor on avatud 18. septembrini (k.a)
Kui Ameerika Ühendriikides on mitmekesisuse ja kaasamisega tegelemisest saanud poliitiline relv, siis Eesti ja Euroopa töötajad on võrdset kohtlemist pikka aega tugevalt soosinud. Selle aasta aprillis läbi viidud Turu-uuringute AS-i küsitluses leidis koguni 82% Eesti elanikest, et ettevõtted ja organisatsioonid peaksid pöörama rohkem tähelepanu võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimise vältimisele. Sama küsimust on küsitud alates 2014. aastast ning vastused näitavad, et töövõtjate ootus erinevustega arvestavale töökeskkonnale on Eestis järjekindlalt kõrge püsinud.