Peale majandusliku heaolu on eriolukord proovile pannud ka inimeste vaimse tervise. Vajadus inimliku kontakti ja suhtlemise järele on psühholoogide ja tööõnne ekspertide sõnul loomulik psühholoogiline vajadus. Virtuaalmürgituse ja suhtlemiskülluse kõrval on ruumi ka paremaks kontaktiks iseendaga ja uueks loomingulisuseks, rääkisid eksperdid live-kohtumiste sarjas SPUNK.

- Vestlusringi osalejad
- Foto: SPUNK
Psühholoogi ja muutuste nõustaja Eva-Maria Kangro sõnul on inimlik üksteisega kontaktis olemine üks psühholoogilisi vajadusi. Samas on ühised raskused omal moel inimesi viimastel nädalatel lähendanud ja kasvatanud empaatiavõimet. „Kuna suur osa suhtlusest on kolinud e-formaatidesse, on see ajule tohutu koormus ja nii väsimegi e-suhtlusest kiiremini. Põhiline kohanemisülesanne on saada hakkama müraga ning iseendale oma ruumi ja aja leida,” rääkis Kangro. „Oluline on iseendale ka teadvustada, mis on tegelikult hästi ja teha seda järjepidevalt. Nii kinnistame iseenda peas positiivseid seoseid,” täiendas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rääkides vastutustundlikust tööandjast, ei saa mööda vaadata sellest, milliseid firmakingitusi ettevõttes tehakse. Jätkusuutlikkus ei alga ökomärgisest, vaid küsimusest, kas tehtaval kingitusel on peale selle üleandmist ka päriselt mõte ning otstarve. Sahtlisse jääv ese on raiskamine ning siin ei mängi rolli see, kas toode on valmistatud orgaanilisest puuvillast, taaskasutatud materjalist või bambusest.