Kui ümbrikupalk pole teile probleem, siis meile ammugi mitte

Ehkki ümbrikupalga saajaid jääb üha vähemaks, suurendavad majanduslikult keerulisemad ajad survet ümbrikupalkade maksmiseks, leiavad Maksu- ja Tolliamet ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Statistikaameti andemetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,9 protsendipunkti.

Tööandjad pakkusid tänavu esimesel poolaastal töökuulutustel 14% suuremat palka kui 2019. aastal samal ajal, näitab CVKeskuse statistika. Palgapakkumiste võrdlus tugineb rohkem kui 9000 töökuulutusel, kus pakutav töötasu oli avalikult välja toodud.

Lähikuudeks prognoosib palkade langust vaid 3% tööandjatest, selgub Palgainfo Agentuuri ja CVKeskuse tööandjate värskest uuringust, kuhu andis panuse 589 organisatsiooni esindajat. Enamik tööandjaid (70%) palkasid muuta ei kavatse, 9% plaanib taastada varasema palgataseme ja 5% kavandab palgatõusu.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”