Põhjus on selles, et näost näkku loome kontakti nii sõnade kui ka füüsiliste või mitteverbaalsete märkide, näiteks hääletooni, silmsideme, näoliigutuste, žestide ja kehahoiaku abil. Virtuaalse suhtluse käigus jääb sedalaadi kontakt nõrgemaks. Osalejad ei kuule väikeseid muutuseid kõneleja hääles, ei saa selgelt näha näoilmeid ega lugeda kehakeelt. Selle vähesema sideme tõttu peab kuulaja rohkem tööd tegema, mis on kurnav. Aga leidub väljapääs: järgmised kaheksa moodust aitavad kuulajaid energiaga laadida ja vältida sellise tüdimuse tekkimist.
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”
Enimloetud
5
AI viis Klarna klienditeeninduse kvaliteedi langusesse
Viimased uudised
Eesti maksud on kreenis tarbimise maksustamise suunas.
Tööturu surveindeks on positiivne vaid kahes maakonnas!
Üritused
Hetkel kuum
Juhtimise uus standard: ruum, usaldus ja empaatia!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele