Kõik, mida peab tööandja teadma uutest koroonapiirangutest ja kaugtööle üleminekust

Eile lisandus Eestis 208 koroonapositiivset. Kas kiired nakatunute kasvunumbrid nõuavad taas karmimaid erakorralisi meetmeid?

Eesti Tööandjate Keskliit ja sotsiaalministeerium jõudsid 3. novembril kokkuleppele, millega muudetakse haigushüvitise maksmise korda selliselt, et hüvitist hakatakse inimestele maksma alates teisest päevast. Tööandjate kompromisslahendus on küll ajutiselt sõlmitud, aga süsteemi muutmise edasine käik sõltub poliitilisest kokkuleppest valitsuses, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliit.

Eesti Kindlustusseltside Liidu statistika kohaselt on tänavu teinud vabatahtliku ravikindlustuse 242 tööandjat, kes on kindlustanud kokku 9360 töötajat, teatas Eesti Kindlustusseltside liit.

Valitsus kiitis heaks määruse, millega täiendatakse bioloogiliste ohutegurite ohurühmade loetelu uute bioloogiliste ohuteguritega, kuhu lisandub ka koroonaviirus SARS-CoV-2, kirjutab sotsiaalministeerium. Muudatused võimaldavad tõhusamalt kaitsta töötajate tervist töökohtadel ja tagada ohutust viiruste leviku ajal.

„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”