Sotsiaalministeerium on algatanud kollektiivlepingu ja sellega seonduvalt teiste tööõigusalaste seaduste muutmise eelnõu, millega soovib tagada töötajatele senisest paremate tingimuste kohaldamist eelnõus nimetatud aspektides.
Kollektiivlepingu seaduse kavandatavad muudatused on tingitud hiljuti Riigikohtu asjas nr 2-18-7821 tehtud lahendist, milles Riigikohus jõudis seisukohale, et kehtiv kollektiivlepingu seadus (KLS) ei anna kollektiivlepingu sõlminud isikutele õigust tekitada sama lepinguga kohustusi tööandjale, kes ei ole kollektiivlepingu pool ega kuulu ka kollektiivlepingu sõlminud tööandjate ühingusse või liitu.
Kollektiivlepinguga hõlmatud ettevõttes või asutuses töötamisega tekib töötajal sageli õigus seaduses sätestatust või töölepingus kokkulepitust soodsamale regulatsioonile.
Kui tööandja saadab oskustöölisest töötaja välismaale pikemaks ajaks tööle, mitte vaid lühikesse lähetusse, siis üldjuhul tuleb talle maksta töötasu sealses kollektiivlepingus oskustöölisele ette nähtud kuu- või tunnitasu alammäära järgi, kirjutab Tiina Lang Tööelu blogis.
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.