Novembris toimunud täiskasvanuhariduse foorumil heideti pilk tagasi kevadesse, kui nii õppija, koolitaja kui ka tööandja leidis ennast täiesti ootamatust olukorrast. Eriolukorrast tulenevatest raskustest hoolimata oli kriisil ka positiivseid mõjusid – foorumi esinejad leidsid, et kriis äratas mõnes mõttes täiskasvanuhariduse unest.
„Jätkusuutlikkus digiõppes on võtmesõna,“ leidis koolitaja Terje Paes. „Digiõpet tuleb disainida nii, et see oleks ka päriselt ajakohane,“ lisas ta. See tähendab, et kriisi ajal mõisteti, et veebipõhine õpe ei pea enam olema vaid jada Powerpointi esitlusi – nüüd mõeldakse ka sellele, kuidas teha õppimine interaktiivsemaks ja kaasavamaks. Samuti sõnas Paes, et praegu on võimalik paremini kaasa haarata koolitustele ka väliseestlasi, erivajadustega inimesi ning neid, kes elavad hajaasustustes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”