Värbajad teevad oksjone | Eesti saab veokijuhte ka Brasiiliast

Eesti tööjõuturg on väike, mis tähendab, et iga kogemus loeb ja levib. Värbamine võib ettevõttele ja selle tööandjana brändingule olla seega hea võimalus silma paista või vastupidi, rikkuda kuvandit ja talente eemale peletada. Kindel on see, et värbamine ei ole enam ammu pelgalt üks personalitöö protsessidest, vaid otsene maineküsimus.

Eesti ei oleks kuidagi jõudnud juuni alguseks palgadirektiivi seadust vastu võtta, ütles kinnisvara halduse ja -korrashoiu firma SOL Baltics tegevjuht Rinel Pius Kinnisvarauudistele. Ta lisas, et suhtub edasilükkamise otsusesse positiivselt.

Personalijuhtide ja värbajate maailm on alati olnud dünaamiline – uued oskused nagu andmeanalüütika, digitaalne värbamine või kaugtöö juhtimine on aastate jooksul muutunud tavapäraseks osaks igapäevatööst. Ja mõnikord kerkib esile midagi, mis muudab mängureegleid igas ettevõttes.

Kas otsime parimat talenti või lihtsalt kõige vähem vigast kandidaati? Sparkly.hr looja Mikk Orglaane sõnul on tänane värbamispraktika liialt kinni riskide maandamises ja mugavustsoonis, mis pärsib organisatsioonide tegelikku arengupotentsiaali.

Töönädalat alustades vajatakse ühes kontoris uut varu piima, kohvi ja mullivett, teises tellitakse töötajatele lõunasöök ning kolmandas valmistutakse sündmuseks, kus lauale on tarvis kringlit, torti ja puuviljavaagnat. Neid argiseid toimetusi ühendab soov, et vajalik kaup jõuaks kohale võimalikult mugavalt ja väikese ajakuluga.