Autorid: Mihkel Servinski, Koit Meres • 19. jaanuar 2021
Kas tööea mõiste on ajale jalgu jäänud?
Erinevas vanuses inimeste aktiivsus tööturul on Eesti taasiseseisvumise perioodil märkimisväärselt muutunud. Sellega seoses on pidamata arutelu tööea mõiste üle, mis mõjutab suuresti hinnanguid tööturu olukorrale tulevikus.
Maailm meie ümber on pidevas muutumises. Ometi on meie ümber aspekte, mille muutumist me ei märka ja üheks selliseks on mõiste tööiga, millel puudub ühene, igas maailma paigas kehtiv definitsioon. Eestis mõistetakse tööealiste all kõige sagedamini 15–64-aastaste vanuserühma. Sageli vaadatakse tööealistena ka vanusrühma alates 16-aastastest kuni pensionieani. Eesti tööjõu-uuring käsitleb tööealistena aga 15–74-aastaseid.
Tööea määramise aluseks võib võtta ka tööjõus osalemise määra vanusrühmas. Tööjõuks loeme inimesi, kes on tööga hõivatud või töötud. Töötu ei ole seejuures lihtsalt inimene, kes tööl ei käi, vaid inimene, kes ei käi tööl, kuid otsib aktiivselt tööd ja on võimeline selle leidmisel tööle asuma.
Sisu on kättesaadav ainult tellijale.
Lugemiseks logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Hetkel kuum
Liitu Personaliuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Personaliuudised.ee toetajad: