Miks coaching toimib?
Praeguseks on ilmselt paljud juba coachingust kuulnud. Kuid on siiski kahtlusi ja kõhklusi selles, kas coaching on ikka väärt, et oma aega ja raha kulutada. No mida see coach siis teab, mida mina ei tea? Ja veel hullem, kui ta nõu ei anna, siis mis kasu sellest üleüldse on? Lisaks ta ei tunne veel minu valdkonda kah.
Tõe kriteerium on praktika, kirjutab Ruti Einpalu blogis. Nii et ega selle jutu eesmärk pole ühtegi kõhklejat ümber veenda. Aga Saulustest on ennegi Paulused saanud ... Sissejuhatuseks olgu öeldud, et coaching ei ole pelk improvisatsioon. Coaching lähtub sellest, et tulemused sünnivad läbi inimeste, mida ja kuidas nad mõtlevad, teevad ja omavahel suhtlevad. Coaching'u meetod järgib neid printsiipe, kuidas meie aju toimetab ja mida meie aju armastab.
Nr 1. Ajul on vajadus luua seoseid. Me tahame ISE
Alustame kõige olulisemast – mille poolest erineb coaching'u-vestlus mistahes arendavast vestlusest? Coach ei anna nõu, vaid lahenduste ja otsusteni jõuab coach'itav ise. Mäletan aega, kui tahtsin sellele põhimõttele kõvasti vastu vaielda: ikka tuleb ette öelda – oli ka minu väide. Tegelikkuses võime aga kogeda, et meie aju käitub sageli nagu kolmeaastane laps: ütle talle, mida tuleks teha ja ta vaidleb ja punnib vastu. Miks? Sest meie aju soovib ISE luua uudseid seoseid. Kui lahendame probleemi, siis vallandab aju virgatsainete tulva ja see annab energiat minna edasi ja hakkama saada ka järgmiste takistuste ja probleemidega. Taipamine peab tulema seestpoolt! Kui suur on rõõm ja AHHAA!, kui oled ISE jõudnud lahenduseni läbi kõva pingutuse.
Rahvusvaheline juhtimiskonverents „Coaching 2021 Pöördepunkt“ toimub 25. mail Telliskivi Loomelinnaku kolmes saalis. Praeguseks on osalemas juba 400 juhti, pane ka ennast kirja SIIN.
Nr 2. Keskendumine on oluline
Coaching'u-protsessis keskendutakse coachee teemale, see võetakse fookusesse ja see teema saab absoluutse tähelepanu. Ilma naljata, coach'i üks lisaväärtusi on päästa inimene multitasking'ust ja tähelepanu hajumisest kasvõi tunniks ajaks päevas. Keskendumine ja tähelepanu juhtimine on üks eeldustest, et me saaksime kätte oma potentsiaali.
Nr 3. Arenguks vajame usalduslikku ja stressivaba keskkonda
Keskkond, mille coach inimesele loob, on turvaline ja hinnanguvaba. Seda suhet kannab usaldus ja inimene saab olla ta ise. Kõigis teistes suhetes (tööalased, pere- ja muud suhted) on peidus mingid ootused, sõltuvused või ajalugu, mis loovad nähtavad või nähtamatud piirangud. Meie aju vajab arenguks stressivaba keskkonda, kus emotsionaalne pinge on null. Kui inimene on närvis, siis neurobioloogiliselt on tal segaja peal, uusi ideid ei sünni ja energia läheb kaitsete ehitamisele ja maski hoidmisele.
Nr 4. Arenguks vajame piisavalt pingutavat ülesannet
Turvalises keskkonnas saab coach'itav keskenduda oma väljakutsele. Lisaks stressivabale keskkonnale on arenguks vaja, et ülesanne oleks pingutav ja mugavustsoonist väljas. Coach hoiab näppu sellel pulsil, et oleks mõõdukalt raske. Päriselu seda tihtipeale ei küsi – on kas liiga hull ja stress laes või on n-ö puhkekodu ehk mugavustsoon. Pärast coaching'ut on coach'itav sageli väsinud, sest aju (prefrontaalkorteks) on teinud intensiivset tööd.
Nr 5. Meie ajul on vajadus suurema tähenduse järgi
On oluline, et väljakutse oleks coach'itavale oluline. Veel parem on, kui see on tähenduslik ja seotud mingi suurema ja mõtestatud plaaniga tema elus. Üks meie aju keskseid (aga teadvustamata) vajadusi on vajadus millegi suurema järele kui mina ise. Suurem plaan aitab meil püsida pingutavate ja raskete ülesannete juures ja nendega toime tulla.
Hetkel kuum
Kuidas murda uuele tasemele?
Õppimis- ja arenguprotsessis puutume kokku psüühilise pingega, mis tekib, kui uus ei sobitu olemasoleva teadmise või olukorraga. Selle käigus kas tekib arenguhüpe, või siis vastupidi – kõik jääb samaks. Coach aitab selle pingega toime tulla.
Kui on olemas turvaline keskkond, pingutav ülesanne, keskendumine ja ka teema ise on oluline, algab seoste ehitamine ajus. Toimub mõtteprotsess, mille käigus tekivad UUED seosed olemasolevate teadmiste vahel. Aju proovib seostada seda, mida ta varem pole teinud. Kui see juhtub, tekib AHAA-moment, mis võimendab õppimist ja arengut ning aitab ületada mugavustsoonist väljaminekuga seotud hirme ja vastuseisu.
Lihtsamast lihtsam, miks coaching toimib! Kõiki reegleid täites aju ise lahendab meie ees seisvad ülesanded. Pole kahtlustki! Sest ajule meeldib ehitada uusi seoseid, avastada ja lahendada keerukaid teemasid ISE ja tegeleda oluliste asjadega. Loomulikult on sellel teel sadu lõkse, mis varitsevad nii coach'itavat kui ka coach'i. Ja see teeb selle protsessi põnevaks.
Loe juhtimiskonverentsi „Coaching 2021 Pöördepunkt“ lähemalt SIIT.
Seotud lood
Muudatuste elluviimisel puutuvad juhid esiotsa kokku töötajate vastupanu ja hirmudega. Miks on meile seda vaja? Kuidas see mõjutab minu tööd ja ettevõtte käekäiku? Kas ma kaotan palgas, minu töökoormus suureneb või minu positsioon säilib? Praegu on sellele lisandunud distantsilt meeskonna juhtimise, kaasamise ja ühtsustunde hoidmise väljakutsed.
Executive coach, psühhoterapeut ja rahvusvaheline esineja ning autor Steve Neale (Ühendkuningriik) ütleb, et uue aja juhi olulisemad oskused on kuulamine, väga heade küsimuste küsimine, empaatia ja oskus võimestada oma töötajaid. See pole lihtsalt mõnus jutuajamine juhi ja töötaja vahel, vaid väga fookustatud tegevus, mida tulevikujuhilt oodatakse.
Ühisüritused väljaspool kontori- või teenindusruume on hea võimalus üksteist paremini tundma õppida ning omavahelist koostööd toetada. Ettevõtte suvepäevad või meeskonnakoolitus koos kevadrännakuga Eestimaa looduses, sportlikult aktiivsed tiimimängud või ajurünnakud ühisel maitsval õhtusöögil aitavad luua ühtekuuluvustunnet ja tugevdavad meeskonnavaimu. Miks mitte vahelduse mõttes võtta ette teekond Ida-Virumaale, kus ootab palju põnevat ja ainulaadset!
Enimloetud
4
6
Juhtimise uus standard: ruum, usaldus ja empaatia!
Viimased uudised
Juhtimise uus standard: ruum, usaldus ja empaatia!
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele