Uurime, millised kinnisvarafirmad maksid 2021. aasta 1. kvartalis oma töötajatele kõige suuremat palka. Värsketes tulemustes on kirjas alates viie töötajaga 100 ettevõtet, mis on reastatud suurima keskmise brutokuupalga järgi. Esikoha haaranud ettevõte maksab oma töötajaile üle 7000 euro suurust brutopalka.

- BLRT Grupi peahoone Kopli poolsaare tipus. Ette jõudis oma 2248 euro suuruse töötasuga edetabelis 43. kohale.
- Foto: Andres Haabu
Oluline on märkida, et palgatabeli esiotsa mõjutavad tugevalt ka koroonakriisist tingitud koondamised ja struktuurimuudatused, mida nii mõneski ettevõttes ette on tulnud. Näiteks kui ettevõtte keskmine palk on palju tõusnud, aga töötajate arv vähenenud, võib keskmine palk sisaldada ka koondamistasusid või tähendada seda, et ettevõttes on struktuuri muudetud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võtame pulkadeks lahti, millised ehitussektori ettevõtted maksid 2021. aasta 1. kvartalis oma töötajatele kõige rohkem palka. Värsketes tulemustes on kirjas alates viie töötajaga 100 ettevõtet, mis on reastatud suurima keskmise brutokuupalga järgi. Esikoha haaranud ettevõttes makstakse üle 6000-eurost brutopalka.
Tarkvaraarendajatel on olnud viimase aasta jooksul Eestis üks suuremaid palgatõuse, selgub värsketest andmetest.
Uurime, millised kaubandussektori ettevõtted maksid 2021. aasta 1. kvartalis oma töötajatele kõige paremat palka. Värsketes tulemustes on kirjas alates viie töötajaga 150 ettevõtet, mis on reastatud suurima keskmise brutokuupalga järgi. Esikoha haaranud ettevõte maksab oma töötajaile ligi 10 000 euro suurust brutopalka.
Võtame pulkadeks lahti, millised Eesti suurima sektori ehk tööstus- ja tootmissektori ettevõtted maksid 2021. aasta 1. kvartalis oma töötajatele kõige rohkem palka. Värsketes tulemustes on kirjas alates viie töötajaga 150 ettevõtet ja nad on reastatud suurima keskmise brutokuupalga järgi. Esikoha haaranud ettevõttes makstakse pea 5000-eurost brutopalka.
Rääkides vastutustundlikust tööandjast, ei saa mööda vaadata sellest, milliseid firmakingitusi ettevõttes tehakse. Jätkusuutlikkus ei alga ökomärgisest, vaid küsimusest, kas tehtaval kingitusel on peale selle üleandmist ka päriselt mõte ning otstarve. Sahtlisse jääv ese on raiskamine ning siin ei mängi rolli see, kas toode on valmistatud orgaanilisest puuvillast, taaskasutatud materjalist või bambusest.