Eesti keskmine palk võib kasvada 2023. aastaks pea 1800 euroni, ütles Eesti Panga president Madis Müller majanduskonverentsil Äriplaan. Kiire inflatsioon paneb töötajaid üha rohkem palka juurde küsima ja kõrge tööjõupuudus paneb tööandjad olukorda, kus neil on raske töötajatele ära öelda.
- Eesti Panga president Madis Müller majanduskonverentsil Äriplaan. Foto: Raul Mee
Müller rääkis, et kui nii Eestis kui ka mujal maailmas on töötajate keskmised töötunnid olnud viimased kümme aastat langustrendis, siis nüüd on olukord muutunud. Oli ootuspärane, et eelmisel aastal kriisi ajal töötundide arv järsult kukkus. Kui majandus hakkas kriisist väljuma ja ettevõtete tellimused kasvasid, sattusid nad olukorda, kus uusi inimesi juurde värvata ei jõudnud ja olemasolevad töötajate töökoormus tõusis.
Tööjõupuudus ja kiire inflatsioon toob Mülleri sõnul kaasa keskmise palga tõusu. „,Inflatsioon paneb palka juurde küsima ja tööjõupuudus teeb keeldumise keeruliseks,“ ütles ta. Kui praegu on keskmine palk 1542 eurot kuus, siis Müller prognoosib, et järgmisel aastal on see juba 1652 ja ülejärgmisel aastal 1768 eurot. See teeb enam kui 14% suuruse kasvu kahe aasta peale.
Seotud lood
Lisatud ka personaliassistentide ja värbajate palgainfo
Vaatame üle, millised on personalitöötajate palganumbrid 2021. aasta teises kvartalis. Uurime, kas palk on tõusnud ja kui, siis millistel ametikohtadel ning millises piirkonnas on valdkonna töötasu suurim.
Kui tunamullu teenis tarkvaraarendaja Eestis 3000–3500 eurot kuus, siis peagi kasvab keskmine brutotöötasu sel ametikohal 4500–5000 euroni, kirjutab ITuudised.ee
Sooline palgalõhe on oluline majanduse toimimise indikaator, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja. Suur palgalõhe võib viidata turu toimimist takistavatele tõrgetele, mis piiravad ühiskonna jõudmist paremale majanduslikule järjele. Vastuolud palgastruktuuris annavad vale signaali tööturule sisenejatele, tuues sedasi ühiskonnale kaasa pikaajalisi probleeme. Näiteks haridustöötajate alamakstus toob kaasa õpetajate põua. Buumi ajal paisunud palganõudmise tõttu ehitussektoris võis aga liiga suur osa noortest valida ehitaja elukutse.
23. augustil sotsiaalministeeriumis esitletud Tartu Ülikooli läbi viidud uuring alampalga mõjust Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule kinnitab, et alampalga tõusu mõju hõivele on Eestis olnud pigem positiivne ning on aidanud tõsta ka alampalgast suurema palgaga töötajate sissetulekuid. Samal ajal ei ole alampalga tõstmine negatiivselt mõjutanud ettevõtete ekspordikasvu.
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.