Alampalga liiga kiire tõus võib väiksema palgaga töökohtade jaoks saatuslikuks saada
23. augustil sotsiaalministeeriumis esitletud Tartu Ülikooli läbi viidud uuring alampalga mõjust Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule kinnitab, et alampalga tõusu mõju hõivele on Eestis olnud pigem positiivne ning on aidanud tõsta ka alampalgast suurema palgaga töötajate sissetulekuid. Samal ajal ei ole alampalga tõstmine negatiivselt mõjutanud ettevõtete ekspordikasvu.
„Loodan, et uuringutulemused annavad ametiühingutele ja tööandjatele uut väärtuslikku teavet alampalga sotsiaalmajanduslike mõjude kohta, mis loob eeldused ka parema alampalga kokkuleppe saavutamiseks. Toetan väga senist tava, kus alampalga suuruse lepivad kokku tööturu osalised,“ sõnas tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Tartu Ülikooli tehtud uuring annab olulist infot ka riigile ja kohalikele omavalitsustele nii õigusruumi kui ka sotsiaalsüsteemi kujundamisel.“
Seotud lood
„Kui tööaega registreeritakse seadmete abil, siis kaob ära üks inimlik faktor – soov aega omakasu eesmärgil painutada,” selgitab kassa-, läbipääsu-, töö- ja tööajaarvestuse süsteemide arendaja Ektaco konsultant Marko Kizant. „Kui inimene teab, et iga minut fikseeritakse, kaob tal motivatsioon süsteemiga mängida. See tekitab distsipliini, sest kõik teavad, et töötatakse samadel alustel.”
Enimloetud
5
AI viis Klarna klienditeeninduse kvaliteedi langusesse
Viimased uudised
Eesti maksud on kreenis tarbimise maksustamise suunas.
Tööturu surveindeks on positiivne vaid kahes maakonnas!
Üritused
Hetkel kuum
Värbamise muudavad keerukaks palgaootuste kasv ja noorte vähene huvi.
Juhtimise uus standard: ruum, usaldus ja empaatia!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele