Töötajate koolituskohustus on olulisem kui kunagi varem
Ettevõtetes on levinud praktika võimaldada töötajatele täiendõpet valdkondades, mida on vaja iga kindla ametikoha ülesannete täitmiseks. Nii on tavapärane töötajate koolitamine ka siis, kui ettevõttes võetakse kasutusele uued seadmed, masinad või avatakse uus ärisuund, mis nõuab teadmisi ja oskusi. Selleks, et vältida vastutust, ei tohiks tööandjad aga unustada töötajate koolitamist valdkondades, millest töötajad peavad olema teadlikud. Selles artiklis kirjutame kahest sellisest valdkonnast.
Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.
Eesti töötaja hindab, et puutub tööl psühhosotsiaalsete riskiteguritega kokku harvem kui keskmine ELi töötaja, ent tunneb siiski sagedamini tööga seotud vaimse tervise probleeme ja üldist väsimust.