Probleem värbamisel, millest avalikult ei räägita
Kui kandideerija oskused ja kogemused on kooskõlas töökuulutuses soovituga, aga ettevõte ei pea kandidaati isegi kohtumise või kontakteerumise vääriliseks, ja seda eelkõige vanuse tõttu, siis kuidas defineerida sellist värbamiskäitumist?
Peame Eestit arenenud ühiskonnaks ja euroopalike väärtuste kandjaks. Oleme viimase kolmekümne aasta jooksul kasvatanud Eesti ühiskonda kandma helkureid, sõitma talvel turvaliste talverehvidega ja kasutama turvavöid. Personalijuhid on aastaid teinud sihikindlat tööd, et arendada juhtimiskultuuri, kaasata erivajadusega inimesi tööturule, kohandades töökohti ja tehes organisatsioonides selgitustööd. Me räägime mitmekesisusest, võrdleme naiste ja meeste osatähtsust juhtimises, räägime rohepöördest ja võrdsest kohtlemisest, ning näiliselt oleks meil justkui enamik kodutööst hooliva ja diskrimineerimisvaba ühiskonna arendamisel juba tehtud? Tegelikkuses päris nii ei ole.
Seotud lood
Tehisintellekti ja andmepõhiste otsuste roll ettevõtetes kasvab kiiremini kui kunagi varem. Ometi tunnevad paljud töötajad, et need teemad on liiga tehnilised või keerulised – justkui kuuluks masinõpe ainult IT-spetsialistidele. Tegelikult on pilt vastupidine: andmevõimekus on saanud oluliseks osaks pea igas ametis, olgu tegu klienditeekonna kujundaja, tootmisjuhi või analüütikuga.
Enimloetud
Viimased uudised
Kuidas teha pühadetööd nii, et kõik jõuaksid tervelt koju!
Üritused
Hetkel kuum
Üllatuslik: mõni signaal valdkonnas on märksa valjem, kui arvata oskaks. Kiirülevaade ootab artikli lõpus!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Personaliuudised esilehele